Abakus koosneb nn rullpadjandist. 3. korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli alaosa-ehhiin on karika või vaasi kujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Üleminek ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Sambad on saledad ja kerged talastik: 1) friis ja 2)arhitraav sammastik 6*13 ja 8*17 enamlevinud katuseks on viilkatus viimane trepiaste e stülobaad trepiastmed e krepidoma 1)peripteer 2) dipteer 3)pseudodipteer Templeid 1) poseidoni tempel- Lõuna- itaalias, ligikaudu 450 eKr; üks paremini säilinud Vana-Kreeka ehitisi(peripteer) 2) Zeusi tempel Olümpias- ligikaudu 450 eKr ; 64 m pikk 6*13 sammast. Paljude skulptuuridega kaunistatud peripteer, praegu varemetes. 3) Artemise tempel- Asus Väike- Aasias Efoses. Joonia stiilis dipteer. Peetakse üheks maailma imeks. Mõõdud 14*55 m, kõrgus 18 m. Hävis algus tulekahjus 4. saj eKr
tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus
Ehitatud kaldega, et vihmavesi valguks ära ja kaitseks maavärinate eest Kõige täiuslikum dooria stiilis tempel Kreeka templite põhiplaanid Antidega tempel (sammastega ruum ees osas) Prostüül (eeskoja moodustab sammaste rida) Amfiprostüül (4 sammast mõlemas otsas) Tholos (ümmarguse põhiplaaniga tempel) Peripteer (sammasterida ümbritseb templit (sammaste valem: lühema külje sammaste arv x2+1 ) Dipteer (kahekordse sammastereaga ümbritsetud tempel) Pseudodipteer (sammasterida on ühekordne, aga seinani on kahe samba vahemaa) Olümpia Phillipeion Olümpia Zeusi tempel Dionysose teater 5.saj. eKr Vabaõhuteater Kreekas Üks vanimaid Veinijumala auks Esialgsed puitkonstruktsioonid asendati kiviga Lava ümber tribüünid Mahutas 17000 inimest Tragöödiad ja komöödiad Rooma Lubjamördi kasutuselevõtt Ehitustehnika arenedes sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi Eeskujuks etruskide ja kreeklaste ehitised
Hoone tuumik on telliskivist, selle kaunistamisel on aga kasutatud kõige kallimaid ja toredamaid materjale; kahjuks on ehitis kannatanud natuke hilisema aja (eriti XVIII sajandi) ümberehituste kallal (Vaga 1999: 114-115). Teisest Hadrianuse kolossaalsest ehitisest, Veenuse ja Rooma templist, on säilinud ainult riismed. See asetses Forum Romanumi idaosas ja olevat olnud kolossaalseim kõigist Rooma templeist. Selle plaan, mille keiser olevat ise valmistanud, on ebaharilik: pseudodipteer kahe võlvidega kaetud ruumiga, mille ümmargused lõpposad (apsiidid) olid asetatud üksteise vastu; templit ümbritses sammaskäik. Alles pärast keisri surma lõpetati tema mausoleum: suur ümberehitis ruutjal alaehitisel; hilisema aja ümberehituste tõttu on hävinud selle esialgsed rikkalikud kaunistused. Tiburis (Tivoli) ehitas Hadrianus oma kuulsa villa, mis tegelikult on laiaulatsulik hoonete kompleks. Ka selle ehitust on keiser ise mõjutanud. Ehitise varemed on
Sammastega eesruum ühes otsas. o II tüüp on kaksik e. Topeltantidega tempel. Sammastega eesruum mõlemas otsas. o III tüüp on prostüül. 4 sammast otsaseinas. o IV tüüp on amfiprostüül. 4 sammast mõlemas otsas. o V tüüp on peripteer. Rida sambaid ümber templi. o VI tüüp on dipteer. 2 rida sambaid ümber templi. o VII tüüp on pseudodipteer. · Enamus kreeka templeid on ehitatud peripteerina (õp. joonis 5.). Nad olid suurema pindalaga templid. Siseruum - naos - oli toestatud sammastega. · Dipteer (joon. 6). Selle plaani järgi ehitati suurimad templid, neid oli kreekas ainlt 4 või 5 tükki. Seda ümbritses 2 rida sambaid. · Ringikujulisi templeid on ehitatud väga vähe, sest ei tuntud sidematerjale, aga roomlased
Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa tempel seisab alusel, sellelt kerkib sammastik ja sellele toestub talastik koos kiilkatusega. Eri tüüpi templite põhiplaanid: *antidega tempel sammastega eesruum ühes otsas *peripteer rida sambaid ümber templi *dipteer 2 rida sambaid ümber templi (topeltantidega tempel sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik:
Topeltantidega tempel - sama, mis eelmine, aga sel ka kahe sambaga tagakoda Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm; sammasterida (peristüül) ümbritses kogu hoonet. Dipteer - hoonet ümbritseb kahekordne sammasterida. Pseudodipteer - ühekordne sammasterida, sambad aga kahe samba vahemaa kaugusel seinast. Pseudoperipteer - sambad liidetud poolsammastena templi seinte külge Harva esines ka ümmarguse põhiplaaniga tempel. Iseloomuliku ilme annavad astmetele toetuvad sambad ja talastik. Sammas koosneb baasist, tüvesest ja kapiteelist. Dooria stiilis baas puudub. Arhitraav e epistüül - kapiteelide peal Friis - dooria stiilis arhitraavi peal
annaabi.ee 
