araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
Konstantinoopolis oli ka ülikool. Iseloomulikud jooned:- suurejooonelised ehitised,kirikud olid kuplitega,seest mosaiikidega ja ikoonidega. PATRIARH-õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis BULGAARIA-Balkani poolsaare põhjaosas asuv riik. Riigis elasid türgikeelt rääkivad rahvad bulgaarid. PHOTIUS-õpetlane kes tõusis Konstantinoopoli patriarhiks. Tema eestvõttel levitati ristiusku bulgaarlaste ja slaavi rahvaste seas.Juhtis antiikkirjanduse ja sõnastikkude koostamist. MICHAEL PSELLOS-filosoof ja ajaloolane, kroonikate kirjutamise kõrval tegeles ka riigiasjade juhtumisega. KUPLID-Poolkera kujulised dekoratsioonid mis asusid kirikute peal. Seest olid need kaunistatud MOSAIIKIDEGA, mis kujutasid ennast pühakuid,Kristust jne. IKOON-pühapilt Kuidas ja kuhu tekkisid esimesed Vana-Vene linnad? V:Esimesed linnad tekkisid suurtemate jõgede äärde 9 saj. Millise sündmusega seostatakse Vana-Vene riigi loomist?
Keiser Justinianuse kohta kirjutas ajaloolane Prokopios Caesreast, kes kirjutas kahte kroonikat korraga. Üks oli ametlikk, kus ta kiitis keisri valitsemist ja tema naist, teine aga salajane, milles ta kirjutas tõde, milline oli keiser ja tema naine tegelikkuses. Salajased kroonikad sai ta avaldada alles peale asjaosaliste surma. Hilisemast ajast on tuntud ajaloolased keiser Alexios Komnenose tütar Anna Komnena ja üks keisririigi helegeim pea Michael Psellos. 5. ja 6. sajandil paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nelja õppeasutuse töö tugines antiikpärandile ja kuna need häirisid õigeusu kirkuid, tegid keisrid neile koolidele lõpu. Kiriku algatusel avati 425. a Konstantinoopolis kristlik kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse koodeksi järgi. 1045. a alustas Konstantinoopolis tegevust filosoofia- ja õigusteaduskonnaga
Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellegipoolest püsis Bütsantsi riik veel üle 3 ja poole sajandi. Bütsants oli kultuurselt haritud maa. Seal oli palju õpetlasi ja haritlasi, kes tegelesid kreeka filosoofide teoste uurimistega. Keisrid koondasid oma õukonda kõrgeid õpetlasi ja sageli tõusid viimased ka riigiametisse. Üks neist õpetlastest oli Photius , kes tõusis õpetlasest patriarhiks. Tema levitas ristusku bulgaarlaste seas. Michael Psellos oli üks silmapaistev filosoof, kes uuris Platoni teoseid ja juhtis ka riigiasju. Kirikud olid kuplitega ja seest olid need kaunistatud mosaiikidega. Palju maaliti ka ikoone, millel kujutati samuti pühapilte. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja
Inimesed on surelikud. Osa inimesi on töötud. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. Keegi pole patuta. Ainult ausad on lugupeetavad. Ainult sõbrad võivad reeta. Kõigil siinviibijail ei ole sinised silmad. 13_fl_i-v Ühemateeria kategoorilised väited on ühe ja sama subjektiga ning ühe ja sama predikaadiga väited. Nende vaheliste seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): kontraarsus Kõik S on P (A) (E) Mitte ükski S pole P subordinatsioon subordinatsioon Mõned S on P (I) (O) Mõned S ei ole P Subkontraarsus A: Kõik varesed on mustad (S+aP); E: Ükski vares ei ole must (S+eP+);
5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. 5.1.8. Keegi ei õpi vigadest. 5.3. ATRIBUTIIVSETE LIHTVIDETE LOOGILINE RUUT On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused on omavahel seotud. Nende seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): Joonis 5.5. Sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete lihtväidete vastasseisude kujutamine loogilise ruudu abil. Iga ruudu külg ja iga diagonaal kujutab üht seost. A ja O ning E ja I on vasturääkivad (kontradiktoorsed) väited. A on I suhtes ning E on O suhtes allutav väide; I on A suhtes ning O on E suhtes alluv väide (subordinatsioon). A ja E on vastupidised (kontraarsed) väited
5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. 5.1.8. Keegi ei õpi vigadest. 5.3. ATRIBUTIIVSETE LIHTVÄIDETE LOOGILINE RUUT On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused on omavahel seotud. Nende seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): Joonis 5.5. Sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete lihtväidete vastasseisude kujutamine loogilise ruudu abil. Iga ruudu külg ja iga diagonaal kujutab üht seost. A ja O ning E ja I on vasturääkivad (kontradiktoorsed) väited. A on I suhtes ning E on O suhtes allutav väide; I on A suhtes ning O on E suhtes alluv väide (subordinatsioon). A ja E on vastupidised (kontraarsed) väited
» -- Pärimuste järgi otsis Diogenes laternaga päise päeva ajal Ateena turul inimest. Lk. 266 Titus Maccius Plautus (250 [?]--184 e. m. a.) -- rooma komöödiakirjanik. Tsitaat pärineb komöödiast «Asinaria». Lk. 268 Mummol, Ennius -- Burgundia sõjapealik VI sajandist. Võttis osa suurfeodaalide vahelistest sõdadest. Võitles algul Burgundia kuninga Gontrani vastu, läks hiljem tema poole üle. Kuningas laskis ta hukata, kuigi oli lubanud talle elu kinkida. Lk. 270 Michael Psellos (ka Konstantinos) (1018--1078) -- Büt-santsi riigimees ning kirjanik. Oli teenekas antiikfilosoofia uurija, on kirjutanud ka suure arvu teoloogilisi teoseid. Servius, Maurus Honoratus -- ladina grammatik IV sajandist, Vergiliuse kommenteerija. Lk. 271 «Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks!» -- Piibli legendi järgi nägi ürgisa Jakob unes redelit, mis ulatus taevani ja mida mööda inglid üles ja alla käisid. Lk
annaabi.ee 
