Sellises ebakindlas poliitikamaastikul sündis ka Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.1933. aastaks oli liikumine populaarsem kui üksi päris partei. Algne idee oli vabadussõjalastel olla mittepoliitiline, isamaalisele kasvatustööle, Vabadussõja mälestuse hoidmisele ja oma sotsiaalse olukorra parandamisele keskendunud organisatsioon.3 Võib öelda, et majanduskriisi 1 Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu. Tallinn: Tänapäev, 2010, lk. 423. 2 A. Przeworski, M. Alvarez, J. A. Cheibub, F. Limongi. Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 3 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 424-425. 1 aeg oli heaks hüppelauaks vabadussõjalastele ja tegelikult üldse äärmusparempoolsetele kogu maailmas aga seejuures tuleb mõista, et mingit järsku demokraatialt autoritaarsele valitsemisele üleminekut polnud Eestis vabadussõjalastel küll plaanis
Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid, keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600 asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas
Larry Diamond usub, et demokraatia peab paremaks muutma seal kus see juba on, enne kui see teistesse riikidesse edasi viia. Pole nii väga vaja riigi majandust parandada kui riigi valitsemist. On demokraatiasse uskumise langus, sest on pooldemokr. Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea. 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Pole täiesti kindlat teooriat kas demokraatia on jõukuse kõrvalnäht, tagajärg või pole nad kuidagi seotud. Kõrgem sisemajanduse kogutoodang on tavaliselt seotud demokraatiaga. On üldine arvamus, et enne industrialiseerimist polnud eriti demokraatiat, arvatakse, et majanduslik areng ja jõukuse kasv aitab kaasa demokraatia tulekule või vähemalt viia sinna teele. See on siis modernisatsiooniteooria kohaselt. Mõned arvavad, et mida paremaks läheb
1990ndail sidus demokratiseerumise majandusarenguga, ent pidas paremaks indikaatoriks inimarenguindeksit (SKT + õppurite osakaal + keskmine eluiga), arvas seejuures, et jõukamad ühiskonnad mitte ei liigu paratamatult demokraatiasse (vt. Araabia naftariigid) vaid kalduvad sinna tõenäolisemalt; 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Käsitlesid jõukust mõjuna demokraatia vastupidavusele, mitte niivõrd tekkele; ohustatuimad on vaesed demokraatiat, kus aastane sissetulek elaniku kohta on alla 1000$, nendes piirkondades on oodatav demokraatia eluiga 6.5 aastat, sissetuleku kasvades kasvab ka oodatav demokraatia eluiga c.a. 6.5 aastat iga 1000$ kohta; Huntingtoni käsitluses teatavast jõukuseastmest demokraatia püsimise väljavaated isegi kahanevad; moderniseerumine muudab nii demokraatia kui ka diktatuuri
majanduslikku arengut ajal, mil sisemine poliitika on tõusuteel, vaid selgelt tulevad mängu siinkohal ka liikmesriikide kodanikud, kes peavad taluma karme eelarvekärpeid, kasvavat tööpuudust, vaesust ja ebavõrdsust. Eurotsooni puhul ongi peamine dilemma poliitilise ja majandusliku ratsionaalsuse saavutamise vahel. Huvigruppide jaoks aga antud kahe loogika vahel vastasseisu ei ole. Ka A. Przeworski on näidanud, et hea ja vastutustundlik valitsus, koos majanduskasvu taotlemisega, toetab pikemas perspektiivis efektiivset demokraatiat. Probleemid tekivad aga siinkohal eelkõige langusperioodil, mil on raske leida samaaegselt head stsenaarium nii poliitilise populaarsuse, sotsiaalse stabiilsuse kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse jaoks. See dilemma võib omakorda viia olukorrani, kus tegelik poliitika rakendamine võib jääda tagaplaanile, kuna
Iraanis on president, kes määrab ametisse ministrid ja juhib valitsuse tööd. Vandaal barbar, kultuurivarade hävitaja Vandaali/d oli/d idagermaani hõim või hõimurühm, kes tungis/id hilisesse Rooma riiki ning moodustas/id Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaago. Vandaalide kaks rühma olid silingid ja hasdingid (asdingid). Vandaalide keel oli lähedane gooti keelele, kuid sellest on vähe teada. 19. sajandil samastati vandaale Przeworski kultuuriga. On võimalik, et vandaalid on pärit tänapäeva Poola territooriumilt. Teiste oletuste järgi on nende koduks aga Hallingdal Norras, Vendel Rootsis või Vendsyssel Taanis. VAARAO – Egiptuse valitseja Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.
annaabi.ee 
