pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud, kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse.
............................................................................................................................6 5. Pildid......................................................................................................................................7 Iseloomustus 2 Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga
kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga, suurem ja valge karvastikuga jääkaru. ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu/kaela juures heledam laik kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg). SIGIMISBIOLOOGIA Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini.
peamine koostisosa, glükoos+fruktoos), maltoos e linnasesuhkur, laktoos(piimas). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis(taimedel talletub fotosünteesi käigus), tselluloos, glükogeen(loomadel) Lipiidid on orgaanilised ained, peamised organismi energiaallikad, näiteks rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiavarud(pruunkarul aitab talve üle elada), aitab vältida liigset jahtumist(hüljes külmas vees), kaitseb kõhuõõne siseorganeid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid e rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapete estritest(olenevalt rasvhappejäägist, erinevad rasvad üksteisest). Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel, näiteks fosfolipiidid. Loomsed rasvad on eelkõige küllastunud rasvhapped e tahked rasvad, näiteks seapekk. Süsiniku aatomite vahel ükskikside.
a. nelsoni) on välja surnud tõenäoliselt 1960-ndatel mandzuuria pruunkaru (U. a. manchuricus) kodiaki karu (U. a. middendorffi) tiibeti pruunkaru (U. a. pruinosus) hokkaido pruunkaru (U. a. yesoensis) Välimus Pruunkaru on suur, jõuline, massivne, pika ja tiheda karvastikuga loom. Karvad on pikemad turjal ning väike saba on karvade sees. Nende luustik on reeglina tugevam kui teistel karulastel. Ta kõnnib täistallal nagu inimene. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul raske ja massiivne pea esileulatuva koonuga. Laup on kõrge ja koos nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem, kui jääkarul ning kaul pöördub hästi. Isaskaru on suurem kui emane. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Kaal on 90 kuni 200 kg vahel. Kuna karud peavad talveund, võib nende kehakaal muutuda aasta jooksul lausa 20% võrra. Värvus
Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed
annaabi.ee 
