omahind kuumtöötluskadu % 24 juurdehindlus väljatulek (kg/l) 0,460 käibemaks 20% 1 portsjoni väljatulek (kg/l) 0,460 1 portsj. müügihind portsjonite arv 1 TEHNOLOOGIA: 1. Kondita sea praetükk maitsestada soola, pipra ja sinepiga, panna ahjupannile õliga 2. pruunistuma 3. Pärast seda, kui liha on pruunistatud, valada pannile 1 klaas kuuma vett 2. 4. Küpsetada praadi 175-200 C juures, aeg-ajalt praeleemega üle valades (ca veerand 3. 5. tunni järel) 4. Kui praad on valminud, lastakse sellel enne lahtilõikamist seista 15 20 minutit 5. Hapukapsad: 6. Porgandid puhastada, koorida ja riivida 7. Kapsad panna hautamispotti, lisada riivitud porgand ja läbikasvanud sealiha 8. Lisada puljong 9
jookide valmistamisel. Rakendatakse ka invertsuhkru ensümaatilist muundamist füktoosiks, sest fruktoos on magusam kui sahharoos ja palju magusam kui glükoos. Nii kuulub kondiitritoodete valmistamiseks vähem suhkrut ja need omakorda on väiksema kalorsusega. Sahharoosi on rohkelt suhkruroos (kuni 22%) ja suhkrupeedis (kuni 20%). Puhastatatult on tegemist kristalse, vesilahustuva ühendiga, mille sulamistemperatuur on 169...170°C. Üle kahesajakraadistel temperatuuridel hakkab sahharoos pruunistuma ehk karamellistuma. Teadmiseks, et lisaainena registreeritud värvaine kulöör (E150) ongi tegelikult karamell ehk pruunistatud suhkur! Happelises keskkonnas või ensüümi sahharaas toimel laguneb sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks, moodustub invertsuhkur. Ensümaatiline sahharoosi lõhustamine toimub ka meie seedekulglas. Meie organismi ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 56-60%. Oma panuse energiavarustusse annab ka sahharoos. Suhkur on
maitsvaks. Küpsetamisel tainas-leib kuumeneb ning tainatüki sisemuses toimuvad korraga mitmesugused keerulised protsessid. Vale küpsetamine võib rikkuda kogu eelneva töö. Kuumenemise massist ja kujust ning ahju täituvuse astmest. Küpsemise ajal leiva maht suureneb. Küpsemise käigus moodustub kõigepealt õhuke koorik ja seejärel hakkab järk-järgult moodustuma sisu. Küpsemise lõpuks tõuseb leivasisu temperatuur kuni 97 kraadini. Samal ajal hakkab tekkinud koorik tugevnema ja pruunistuma. Jahutamine On vajalik, et tooteid saaks viilutada ja pakkida. Leibade jahtumine võib võtta aega poolest tunnist kuni kuue tunnini. Rukkileibade valmistamisel kulub taina valmistamisest leiva pakkimiseni neli-viis tundi. Leiva jahtumisaja kestuse määrab peamiselt toote mass. Suurt rolli mängib ka retsept / leiva tüüp. Näiteks kõige kiiremini jahtuvad kooriktooted ja kõige rohkem võtab jahtumine aega tera- ja seemneleibadel. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi käes on 21
Mandlid sisaldavad olenevalt kasvukohast, sordist ja bioloogilisest küpsusest 4055 protsenti mandliõli, 15 protsenti süsivesikuid ja kuni 20 protsenti valke. Lisaks neile põhitoitainetele sisaldavad mandlid rikkalikult kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Gramm puhastatud mandlilaaste annab ligikaudu kuus kilokalorit energiat. Martsipani teine põhiline koostisosa suhkur ehk sahharoos lahustub hästi vees ja sulab temperatuuril 169170 o C. 200-kraadisel temperatuuril hakkab suhkur pruunistuma ehk karamelliseeruma. Rafineeritud kristallsuhkrus küünib sahharoosi sisaldus 99,97 protsendini, teisi bioloogiliselt väärtuslikke ühendeid suhkur ei sisalda. Mida väiksemad on suhkrukristallid, seda kiiremini see lahustub ja sulab. Martsipani valmistamiseks kasutataksegi sageli ülipeeneks jahvatatud puudersuhkrut. Grammist suhkrust saab sööja ligikaudu neli kilokalorit energiat. Vähendamaks suhkru osakaalu lõpptootes, lisatakse nüüdisajal martsipanile ka piima- või munapulbrit.
12.2012 Vooderda pirukavorm muretainaga ning eelküpseta 10-15 minutit, kuni põhi on kergelt pruunistunud. Samal ajal püreesta kõrvitsa viljaliha ja piim köögikombainis, siis klopi munad rõõsa koorega ning lisa kõrvitsapüree. Maitsesta tüümiani, soola, pipra ja muskaadiga. Vala täidis eelküpsetatud pirukapõhjale, laota peale juustukuubikud (võid neid veidi täidisesse suruda). Küpseta 200kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni täidis on küpsenud. Kui pirukas kipub pealt liialt pruunistuma, siis kata fooliumiga. Lase pirukal enne serveerimist 5-10 minutit taheneda, kõrvale paku salatit. Austraalia kõrvitsapirukas Kogus: kaheksale Koostis: Tainas: 3 dl nisujahu 125 g hakitud võid 2 tl suhkrut 4 sl jääkülma vett Täidis: 2 kergelt klopitud muna 2 dl pruuni suhkrut 500 g puhastatud kõrvitsat 0.75 dl 35% rõõska koort 1 sl magusat serrit 1 tl jahvatatud kaneeli 0.5 tl riivitud muskaatpähklit 0.5 tl ingveripulbrit Valmistamine: Valmista tainas:
(pea meeles, et alguses maitsesta taigent kergemalt, hiljem kui tainas kerkinud ja valmis lisa maitseaineid julgemini. 32. Pasteedi valmistamine Valmistusained 0,5 kg maksa (looma oma on parem kui sea oma) 200 g läbikasvanud sealiha 2 porgandit 1 sibul õli u. 3/4 l vett vürtsi soola sellerit muskaati veidi konjakit (lisada oma maitse järgi) 100 g võid (justnimelt võid, mitte mingit Keijut või Voimixi vms.) Valmistusviis 1. Tükelda liha ja pane pannile pruunistuma. 2. Puhasta sibul ja porgand, tükelda ja lisa pannile. 3. Tükelda maks ja kui mahub, siis lisa samuti pannile. Kui ei mahu, kalla liha ja sibul porgand eest ära hautamisnõusse. 4. Pruunista maks pannil võrdlemisi kiiresti. Ei ole vaja läbi küpsetada, piisab, kui pealmine kiht on pruun. Vala hautamisnõusse. 5. Lisa hautamisnõusse vesi ja maitseained (v.a muskaat ja konjak) ning hauta, kuni kõik on pehme. Kontrollida saab porgandi järgi. :)
Tänavapuude soolakahjustuste välisteks põhitundemärkideks on: leheservade kuivamine ning lehtede vähenenud mõõtmed, mistõttu lehti näib olevat hõredalt; varajane sügisvärvumine (juba kesksuvel!) ning lehtede langetamine; nõialuua sarnased oksakimbud peentest okstest, kuna hävivad ka pungad – „luuad“ arenevad arvukatest lisapungadest. Okaspuud hakkavad pruunistuma juba kevadtalvel; pruunistumine jätkub kogu suve ning on eriti märgatav võra teepoolsel küljel. Pruunistumisele järgneb okaste varisemine, mille tagajärjel tugevamate kahjustustega puud võivad isegi hukkuda. 35 Sisupunkti koostamisel kasutatud allikmaterjalid: 1. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 2. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond
annaabi.ee 
