Sissetungi eest. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemp. *Inimese nahk on omalaadne meeleelund,mille retseptoritega tajume valu,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. *Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid,millest kõige olulisemad on vitamiin D ja melaiin. *Päiksekiirgus ergutab nahka tootma melaiini,mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke.
P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada. Mida enam ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam s�nteesib nahk MELANIINI ning seda pruunim on naha jume. P�ikesekiirguse m�jul s�nteesitakse nahas D-vitamiini, mida on vaja luustiku arenguks. Ultraviolettkiirgus v�ib p�hjustada nahav�hki, enneaegset vananemist. Kaitsta saab end sobiva riietuse, kaitsekreemidega ning mitte p�evitades keskp�eval. LUUD -u 200 luud, mis on �hendatud luustikuks LUUSTIK e skelett - omavahel seondunud luud -koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine, �mbritsevad ladestunud kaltsiumisoolad
hoolas hoolsam kõige hoolsam hoolsaim *kauge kaugem kõige kaugem kaugeim kaval kavalam kõige kavalam kavalaim *hapu hapum kõige hapum - nüri nürim kõige nürim - *roosa roosam kõige roosam - lilla lillam kõige lillam - *hall hallim kõige hallim - pruun pruunim kõige pruunim - lahja lahjem kõige lahjem - *õnnelik õnnelikum kõige õnnelikum õnnelikem rahulik rahulikum kõige rahulikum rahulikem vana vanem kõige vanem vanim hea parem kõige parem parim suurim uusim põhjendus hoolsaid kaugeid kavalaid
veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht. Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms
Enamik neist on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi. Ainult väike osa nahale sattunud mikroobidest võib põhjustada haigusi. Naha pind on happeline ja see ei soodusta enamiku bakterite elutegevust. Mikroobid eralduvad nahalt ka koos surnud sarvkihi rakkudega. 13. Millest sõltub naha värvus? Päevitamise mõju nahale. Vastus: mida rohkem UV-kiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk tumedamat pigmenti melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab, hajutab ja peegeldab UV-kiirgust. Päikese UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki ning naha enneaegset vananemist. Päikesekiirguse mõjul sünteesib meie nahk D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja mida on vaja luustiku normaalseks arenguks. 14. Millest tekivad sõrmejäljed? Tähtsus? Vastus: Pärisnaha ülakiht tungib kurdudena marrasknahasse ning need moodustuvad sõrmeotstel erilise mustri, mis on igal inimesel erisugune
Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Mingi kogus päikesekiirgust n inimese nahale, siiski vajalik. Nimelt sünteesitakse päikesekiirguse mõjul meie nahas vitamiin D, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. NAHAVÄRVUSE SÕLTUVUS Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust. Nii takistab tume naha värvaine kiirguse tungimist nahaaluste kudede rakkudesse, kus kiirgus kahjustaks rakutuumades pärilikkusainet. Melaniini kogusest nahas sõltub ka rasside nahavärvus. Neegrite tumepruun nahavärvus kaitseb neid päikesekiirguse kahjuliku mõju eest ning võimaldab elada päikeseküllastes piirkondades. NAHA KOOSLUS
naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ja on rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude naistel rohkem · Juuksed kaitsevad peanahka, lihaste töö leevendab külmatunnet · Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam toodab keha melaniini ja seda pruunim on jume, päikesekiirgus on vajalik vitamiini D sünteesimiseks, mis tagab luustiku normaalse arengu, päevitamine on aga ka kahjulik sest see kahjustab pärilikkusainet · Enamus nahal olevatest bakteritest on kasulikud, soovitatakse nõrgatoimelisi pesemisvahendeid, sest siis jääb veidi rasu alles 2A Naha läbilõige · Närvide lõpmed ( joonisel harulised ) on tundlikud välistele ärritajatele
· Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem · Hapnikku tuleb järvevette õhust ja veetaimedelt , peamiselt vetikatelt. · Lagundajad kasutavad hapnikku oma elutegevusel ja seetõttu on järve põhjas hapnikku kõige vähem. · Mida rohkem on järves mineraalaineid , seda rohkem on taimi ja loomi · Huumusainete sisaldus määrab järvevee värvuse ja läbipaistvuse, mida enam huumusaineid, seda pruunim ja läbipaistmatum on vesi · Kõige suurem läbipaistvus 10, 1 m mõõdeti 1977.a. Nohipalu Valgjärves Kaldapiirkonna taimed: 1. Kaldataimed- kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed ,mille alamosa asub kevadest sügiseni vees. Sügisel taimede maapealsed osad surevad ja ebasoodsad perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2
toasoojas vähemalt 30 minutit kuni 2 tundi. Kuumuta ahi 210 kraadini. Võta kanatükid kotist välja, pühi liigne marinaad ära ja säti tükid fooliumiga kaetud ahjupannile. Nirista peale ülejäänud 2 sl õli ja küpseta ahjus umbes 30 minutit või kuni kanatükid on pruunid, kohati ülikrõbedad ja mahlakalt läbi küpsenud. REBEKA BANAANIKEEKS (Allikas "Pereköögi kokaraamat") 2 banaani (mida pruunim seda parem) 175 g võid 1 dl suhkrut 3 muna 4 dl nisujahu 2 tl küpsetuspulbrit 2 tl vanillsuhkrut 0,5 tl kaneeli Püreesta banaanid kahvliga. Vahusta toasoe rasvaine suhkruga, lisa vahustamist jätkates üks haaval munad. Sega hulka küpsetuspulbri-jahusegu, vanillsuhkur ja kaneel. Viimaks sega hulka ka purustatud banaanid. Vala taigen võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud keeksivormi ning küpseta 180 C juures 40-50 minutit. KARLI LEMMIKUD: 1. LASTE SUSHI
annaabi.ee 
