samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on keskelt must, küljel mustade ülespidi krussi hoidvate sulgedega. Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk. Noorlinnud meenutavad emaslindu, kuid nende rind on tumedam, ebaühtlaselt laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu
Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile Vastus: F1 põlvkonnast on oodata pruuni-valgekirjut ja lainelise karvaga merisiga. F2 põlvkonnast on oodata, et 25% on valge-pruuni kirjud ja lainelise karvaga, 25% on valge-pruunikirjud ja siledakarvalised, 25% on pruuni ja lainelise karvaga ning 25% on valged ja siledakarvalised.
Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine kui sellest ristamisest saadi 64 F2 merisiga. Ä- pruun, a- valge, B(ei domineeri b üle)- lokkis, b-sile. ab ÄB(ei dom.) ÄB(ei dom) laines kirju Äb kirju, sileda aB(ei dom.) pruun, laines ab valge, sile Vastus: F1 põlvkonnast on oodata pruuni-valgekirjut ja lainelise karvaga merisiga. F2 põlvkonnast on oodata, et 25% on valge-pruuni kirjud ja lainelise karvaga, 25% on valge-pruunikirjud ja siledakarvalised, 25% on pruuni ja lainelise karvaga ning 25% on valged ja siledakarvalised.
13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam, noored võrsed võivad punakad olla 14. Harilik haab läikiv koor, liibuvad suuremad pungad, pung on sale ja sihvakas, punga ots on terav. 15. Harilik toomingas koor pruun, teravatipulised koonilised pungad. Pungad liibuvad ja väikesed. Eriline lõhn! 16. Harilik jalakas tumedad teravkoonilised ümarad mustjaspruunid pungad, suur pungaalune kolmnurk. Oks võnklik! 17. Künnapuu - kollase pruunikirjud...? (Pilti polnud, vist ei pea) 18. Harilik tamm tipus on kolm või enam punga, pungad tõrukujulised, ümarad, külgpungad väiksemad. 19. Punane tamm tipus 3 või enam punga, pung on teravatipuline, arvukad külgpungad teravkoonilised 20. Harilik pöök teravkoonilised ja väga pikad pungad, pung on terav. Oks on tumepruun. 21. Suureleheline tobiväät oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged. 22
Metsis eelsitab elupaigana vanemaid männikuid, kus inimesi liigub vähe. Ta on kasvult väga kogukas, peaaegu hane suurune. Männikud pakuvad metsisele toitu mitmel aastaajal. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ta metsamarju, talvel männiokkaid. Talveks metsis Eestist ei lahku. Emasmetsis on värvuselt pruunikirju, isametsis kevade poole mustjas, punakaspruunide tiibadega. Pesapaigaks on sageli soostuvad männikuosad. Metsise pesa esitseb maas. Mune on pesas 6-10. Nii munad kui ka pojad on pruunikirjud, nii et neid on metsa all raske märgata. Metsise põhivaenlaseks on kährik, kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Männikuid, kus inimene metsist ei häiri, on Eestis vähe järele jäänud. Seetõttu on vähene ka metsiste hulk. Metsis on meil looduskaitse all. (http://www.moment.ee/aju/linnud/metsis_3969.jpg ) 8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine
Värdforsüütia (Forsythia x intermedia) (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/vardforsuutia-lynwood/? category=204&panel=2) 1-3m kõrge, 1,8-3m lai. Hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas. Suurus kuni 3 m. Võra laiuv põõsas, püstiste või veidi kaarduvate okstega. Vanemad oksad hallikaspruunid. Võrsed neljakandilised helepruunid või rohekaspruunid, säsi vaheseintega. Pungad võrse ligi hoiduvad, 31 koonilised, pruunikirjud. Õiepungad sageli mitme kaupa kõrvuti. Esinevad vastakud lihtlehed, 7- 10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õitseb aprilli lõpus või mais, enne lehtimist. Õied kollased, 1-3 kaupa, asetsevad lehtede kaenlas kogu võrse ulatuses. Viljaks on avanev kupar rohkete tiibjate seemnetega. Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu
Värdforsüütia on kiirekasvuline. Kõikidel forsüütiasortidel on erinevates toonides kollased suured õied, õite läbimõõt võib ulatuda isegi 4 sentimeetrini (Hansaplant). 1-3m kõrge, 1,8-3m lai. Hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas. Suurus kuni 3 m. Võra laiuv põõsas, püstiste või veidi kaarduvate okstega. Vanemad oksad hallikaspruunid. Võrsed neljakandilised helepruunid või rohekaspruunid, säsi vaheseintega. Pungad võrse ligi hoiduvad, koonilised, pruunikirjud. Õiepungad sageli mitme kaupa kõrvuti. Esinevad vastakud lihtlehed, 7-10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õitseb aprilli lõpus või mais, enne lehtimist. Õied kollased, 1-3 kaupa, asetsevad lehtede kaenlas kogu võrse ulatuses. Viljaks on avanev kupar rohkete tiibjate seemnetega. Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Levinud haljastuses, väga dekoratiivne oma
nõnda, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Anum peab olema pidevalt niiske (Sander 2009). 4.8. Forsythia suspense Värdforsüütia 4.8.1. Kirjeldus Areaal: hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas. Suurus: 1-3 m kõrgune Võra: laiuv põõsas. Püstise, kuid ebakorrapärase kujuga. Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspruunid. Võrsed neljakandilised helepruunid või rohekaspruunid, säsi vaheseintega. Pungad võrse ligi hoiduvad, koonilised, pruunikirjud. Õiepungad sageli mitme kaupa kõrvuti. Lehed: vastakud lihtlehed, 7-10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb aprilli lõpus-mais, enne lehtimist. Õied suured, kollased, asetsevad 1-3 kaupa Kasvutingimused: Kiirekasvuline, küllaltki külmakindel. Vajab viljakaid, vett hästi läbilaskvaid muldi. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu.
Värdforsüütia on kiirekasvuline. Kõikidel forsüütiasortidel on erinevates toonides kollased suured õied, õite läbimõõt võib ulatuda isegi 4 sentimeetrini. 1-3m kõrge, 1,8-3m lai. Hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas. Suurus kuni 3 m. Võra laiuv põõsas, püstiste või veidi kaarduvate okstega. Vanemad oksad hallikaspruunid. Võrsed neljakandilised helepruunid või rohekaspruunid, säsi vaheseintega. Pungad võrse ligi hoiduvad, koonilised, pruunikirjud. Õiepungad sageli mitme kaupa kõrvuti. Esinevad vastakud lihtlehed, 7-10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õitseb aprilli lõpus või mais, enne lehtimist. Õied kollased, 1-3 kaupa, asetsevad lehtede kaenlas kogu võrse ulatuses. Viljaks on avanev kupar rohkete tiibjate seemnetega. Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Levinud haljastuses, väga
annaabi.ee 
