на Урале и в Западной Сибири до 55° с. ш. 1.24 Слива (Ploom) - род растений, включает такие виды, как слива домашняя, вишня, персик, абрикос, миндаль, черешня и другие. Обычно относят к подсемейству Сливовые (Prunoideae) или Миндальные (Amygdaloideae) семейства Розовые (Rosaceae). Известно около ста видов сливы, распространённых, главным образом, в северных умеренных областях земного шара. 1.25 Лимон (Sidrun) - Родина : Индия, Китай и тихоокеанские тропические острова
enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või 4) Alamsugukond Prunoideae ehk põõsad. Osal liikidel lühivõrsed, mis lõpevad ploomipuulised perekond Prunus sageli astlaga. Põõsad kõrgusega 0,2-2,5m; püstiste või Perekond enelas Spiraea kaarjate peente pkstega; sageli koor ketendab. Kuni 3m kõrged põõsad. Oksad tugevad,
Tomati marja mahlakas, poolvedel osa -- pulp on tekkinud peamiselt platsentast. Luuvili (drupa) esineb roosõieliste (Rosaceae) ploomipuuliste (Prunoideae) alamsugukonnas, näiteks perekondades ploomipuu (Prunus), kirsipuu (Cerasus), toomingas (Padus), aprikoosipuu (Armeniaca) ja virsik (Persica). Ploomide luuvili areneb ühest viljalehest, viljalehe servade liitekoht on vilja pinnal näha vaona
emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 58. Sgk. liblikõielised. Lämmastikutoitumise eripära ja sellest tulenev. Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna
emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus kuiva ja sooja samuti mõõduka ning külma kliimaga alade taimkattes. Peamised
Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. · Haljastuses kasutatakse perekonna liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. 65. Sugukond roosõielised (Rosaceae) Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks (Spiraeoideae enelalised, Prunoideae ploomipuulised, Pomoideae õunapuulised, Rosoideae kibuvitsalised). Roosõielised on levinud kogu maakeral, eriti põhjapoolkeral ja on väga olulised toiduainetööstuses ja haljastuses. · Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili · Taimed enamuses putuktolmlejad · paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju.
emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus kuiva ja sooja samuti mõõduka ning külma kliimaga alade taimkattes. Peamised
annaabi.ee 
