Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917).
maalidele, olid need vöga absraktsed.. Erootilisus tungis rohkem esile töödel nagu ,,Mees- Naine" ja töö ,,Uudihimulik naine", mille rinnad on kolmemõttmelised. Hiljem tegi Jones rohke erootilisi töid mööbel, kus naised kandsid nahksaapais ja pesu. http://www.all-art.org/art_20th_century/modern_art/modern%20art7a.htm ,,Hermafrodiit" «Allen Jones kasutab oma loomingus 1950. aastate seksuaalse alatooniga populistlikke illustratsioone ja tema seksuaalselt provokatiivsetes käsitlustes on keskustelu mehest ja naisest küllastatud fetisistlike vihjetega,» ütles Jonesi kohta kunstiteadlane Eha Komissarov. «Innustatuna Jungi ja Nietzsche teooriatest, kujutab Jones naise ja mehe kooslust loomisakti vastandlike metafooridena.» Mitmed Jonesi teosed uurivad pingeid meeste ja naise vahel. Need kaks seoud kuju väljendavad Jungilikku arusaama, et tõeliselt loominguline kunst vajab nii mehelikust kui ka naiselikust. Seega
Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). DADAISM I maailmasõja puhkemine vapustas kogu Euroopat. Pärast suhteliselt pikka rahupõlve, mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena. Enamikku inimesi
transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: „Sissesõidutee“ (1910), „Vestlused surmast“ (1920). ● EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema
transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). KIRJANDUST N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 34-47 (VÄGA HEA JA HUVITAV TEKST!!!) Juske, Kangilaski... ,,20. sajandi kunst" lk. 23-26 Loe E. H. Gombrichi ,,Kunstilugu" lk. 567-570. Reinhard Steiner ,,Egon Schiele" (TASCHEN)
transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). KIRJANDUST N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 34-47 (VÄGA HEA JA HUVITAV TEKST!!!) Juske, Kangilaski... ,,20. sajandi kunst" lk. 23-26 Loe E. H. Gombrichi ,,Kunstilugu" lk. 567-570. Reinhard Steiner ,,Egon Schiele" (TASCHEN)