Uues toimetuses on loo keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ning toimetaja otsustada jääb millises kanalises see avaldatakse. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Majanduskriis viis meeidast reklaami ära, toimetused tõmmati kokku ning loodeti, et reklaamkulud veebis asendavad paberlehe reklaamkaotused. 5. Interneti mõju uudisväärtusele. Uudiste muutmine interneti mõjul. Kommenteerimisväärtused. Dialoogsus ja protsessuaalsus. Mis on nüüd uudiste asemel? Kommentaarid, nende tekkimine ja ajalugu. Kas kommentaar on uudise osa või mitte? Kaks suhtumist – omanikud ja väljaandjad tahavad et oleks ja et ei oleks. Kas kommentaar saab uudist mõjutada? Anonüümsed kommentaarid ja brändi usaldusväärsus. Interneti tõttu on ajakirjandus oluliselt kaotanud oma mõjuvõimu. Netimeedia on lõhkunud klassikalise žanrisüsteemi ja lugude ülesehituse mudelid, võtnud
Absolute on Einheit. Totaliteet struktureerib iseennast. Ta on selbstreflektiert. Totalität ist die Beziehung zwischen Mannigfaltigkeit und Einheit (vist??????????) Mannigfaltigkeitis on kõik need Entgegenstzungid nagu valgus ja pimedus olemisne ja mitteolemine ja nii edasi. Das Werdeni ehk protsessi Einheit on Absoluut . Kõikide vastandite püüdlus Einheiti poole. Vielfaltigkeit Differenz in den Dingen. Protsessuaalsus ja Saamine . Kas on mingi vasturääkivus algse arvamuse filosoofia vahel ja selle vahel, milleni me nüüd jõudnud oleme, et filosoofia on protsess. Filosoofia instrument on Reflexion . Reality is a historical process, All heading towards a Goal, Changes by dialectical process , Goal is a conflict-free society, Condemned to alienation . Kodused märkmed Configuration piirjooned, üldkujutis Kahestumine on filosoofia vajaduse allikas
aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2] Koolkonna väljaandeks on olnud ajakiri "Töid märgisüsteemide alalt" . Lotmani põhiküsimus: kuidas süsteemid toimuvad? mis nende toimimist mõjutab? kuidas nad teisenevad? ruumilisus, protsessuaalsus. kuidas süsteemid funktsioneerivad sisemiselt ja suuremates süsteemides.
Millest tulevad suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevused? Põhjused jagunevad viide suurde rühma. Kõige olulisem erinevuse põhjustaja on suulisus ise. Mida see tähendab? Kujutleme stseeni tänaval. Sõber tuleb vastu ja muu jutu sees ütleb: tule mulle külla. Mina vastan: ma tulen üleho- ee homme kell kell kuus. Miks ma ,,ilusasti" ei kõnele? Siin tulevad mängu suulise keele kolm põhimõttelist omadust: kõne tempo, kustutamatus, lineaarsus/protsessuaalsus. Kirjutamise tempo on individuaalne ja üldiselt oleme tempo valimises vabad. Professionaalsed kirjutajad löövad ca 250-400 lööki minutis, kahe sõrmega toksijad 130-180 lööki minutis (mõnesõnaliste lõikude puhul võib kiirus olla ka 300 lööki). Teksti mõeldes löövad inimesed aeglasemalt, ca 100 lööki minutis. Keskmine sõnapikkus on 6-7 tähte, lisaks sõnavahed. Seega teksti mõeldes kirjutavad inimesed umbes 10-15 sõna minutis.
Näidend on raske zanr, millele on seatud kindlad piirangud. Teatri ja kirjanduse areng avaldavad teineteisele mõju. Stanislavski rolli sisseelamise süsteemi järel kontsentreerus tähelepanu väliselt sisemisele pingele. 1990.aa energeetika, esoteerika uurimine. Millist mõju avaldab näitleja kohalolu. Uuriti seda, mis on vähem seotud semiootikaga, s.o fenomenoloogiat, teatrile ainuomast. Teiselt poolt seob teatrit meedia ja filmiga protsessuaalsus. Lavastuse, filmi tegemine on kollektiivne töö. Teatri vastuvõtt on samuti kollektiivne. Inimtegevuse matkimine elava inimese keha abil, mis muutub osaks kunstiteosest. 21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine ühest vaatepunktist filmiva kaameraga pole enam sama kunstiteos. Teatri
Korraga suudame teadvustada suhteliselt piiratud arvu objekte või nähtusi, ent grupeerides neid suuremateks ühikuteks võime korraga teadvustatavate nähtuste arvu suurendada. Teadvuse tase (teadvustatuse aste) võib olla kõrgem või madalam. Selle üheks aspektiks on teadvuse seisundite probleem, mida vaatleme edaspidi. Teadvustatuse taseme teiseks aspektiks on selle iseloomustamine tähelepanu intensiivsuse/suunduse kaudu ehk teadvuse protsessuaalsus. Teadvuse taseme kolmas aspekt on seotud teadvuse "ülesehitusliku" ehk struktuurilise küsimusega. Teadvuse sisu kohta võib väita, et selles avalduvad paljud psüühilised protsessid ja nähtused. Teadvuse sisuks võib olla ümbritseva maailma ja iseenda tajumine/ tajupilt; mälestused/ meenutused mälust; emotsionaalsed läbielamused/ teadvustatavad motiivid/ eesmärgid/ püüdlused; mõtted
annaabi.ee 
