kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet; · eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ühtlasi täitedoku- mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom Kohtuliku kompromissi oluliseks tunnuseks on tema kehetine olemus. Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega
tavalisemad kui prefiksid; keeli võib nimetada sufiks või prefikskelteks, kui enamus afikseid on ühesugused. Tüve sees asetsevaid afikseid nimetatakse infiksiteks. Keeletüpoloogiliselt esinevad need palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid. Afikseid saab liigitada ka distributsionaalselt määratud morfotaktilistesse morfeemiklassidesse selle alusel, kus nad asuvad teiste afiksite suhtes. Morfoloogilisi nähtusi vaadeldakse aga väga sageli ka IP-analüüsi vaimus protsessuaalselt: pindstruktuuri sõnavorme tuletatakse hüpoteetilistest baasvormidest (juurtest) ja/või tähendusüksustest. Rohkem või vähem aglutinatiivne morfeemide liitmine (afikseerimine) on morfoloogilise protsessi näide. Elemendid võivad alluda fusioonile ehk sulada kokku. Täielik fusioon on siiski erandlik. Väga tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Suurt osa morfofonoloogilistest
13. Kohtuistung hagimenetluses Tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 341 lg 1)9. Tsiviilasju, vaadatakse läbi seaduses sätestatud juhtudel ka kohtuistungit pidamata. Kohus juhib kohtuistungit, kuulab ära menetlus- osaliste arvamused hagi kohta ja asjas tähendust omavate asjaolude kohta ning taotlused. Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata10. Protsessuaalselt eristatakse eelistungit ja põhiistungit. 8 Lk 38 9 Lk 48 10 Lk 48 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine Otsus tehakse avalikult teatavaks selle kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu, teatab kohus asja arutamist lõpetaval
Nõudeõigus -õigus nõuda kohustatud poolelt millegi tegemist või tegemata jätmist (nt kahju hüvitamise nõue, leppetrahvi nõue). Nõudeõigusest tuleb eristada kujundusõigusi (nt lepingust taganemine, hinna alandamine, tehingu tühistamine) ning vastuõigusi (nt omapoolsete kohustuste täitmisest keeldumine, aegumisele tuginemine) Eristada võib: a) protsessuaalset ja b) materiaalset nõudeõigust. Protsessuaalselt võib nõude alati esitada, kuid sellele on võimalik rahuldust saada, kui nõue materiaalõiguslikult olemas on. Nõuded võib liigitada tsiviilõiguse harude järgi: võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud nõuded. Eristada tuleb nõudeõiguse (hagi) alust ja eset. · Vastuõigused (ehk vastuväited) Vastuväited korrespondeeruvad nõuetele, kuid nende esitamine samuti subjektiivseks õiguseks.
tunnustama. Teine lahend. Mis nüüd ema võiks öelda? TsMS § 620 p 4. Vastuolus varem Eestis tunnustatud lahendiga. Punkt 2 ei saanud õigus kaitsta (kohtuvaidlus toimus nii kaugel; mõitslikult võttes oli sinna kallis sõita; olulisim kohus ütles, et lahendi põhjus oli see, et ema ei tulnud kohale; kohale ei saanud tulla, sest emal polnud raha. Kas ta kohtule teatavaks tegi, et tuleks, kui saaks? Jah, aga kohus sellest välja ei teinud). Lisaks, selline lahendus protsessuaalselt võiks olla vastuolus punktiga 1. Ostus on vastupidine sellega, mis varem tehti. Eesti kohtul oleks iseenesest alust öelda, et ei tunnusta lahendit. Millega peab ema arvestama. Kui lahend jääb tunnustamata, siis emal ei tasu USA-sse sõita, seal on lahend ju olemas. 9. Soome äriühingu A esitatud hagi alusel on Eesti osaühingult B-lt Soomes Helsinki Linnakohtu otsusega välja mõistetud 100 000 eurot. A pöördub Harju Maakohtu poole ja palub Soome kohtu otsust tunnustada ja täita
Ühingu kui juriidilise isiku õigusvõime tekke sidumine põhikirja registreerimise otsuse tegemise päevaga on ilmselt põhjendatud. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 järgi, juhul kui mõnda liiki juriidilise isiku kohta on eraldi seadus, kohaldatakse nende seaduste sätteid. Registrisse kandmist juriidilise fakti tähenduses ei võimalda vaadelda registrisse kandmist reguleerivad õigusaktid. Registripidaja toimingud on protsessuaalselt reguleeritud vähesel määral. Protsessuaalsed tähtajad registrisse kandmise toimingute sooritamiseks, samuti seadusega antud volitused registreerimise sisuliseks otsustamiseks puuduvad. Registrisse kandmist saab kehtiva õiguse pinnal käsitleda vaid tehnilist laadi toiminguna, millel on küll riigi poolt kehtestatuna õiguslik tähtsus, kuid mis ei loo otseseid õiguslikke tagajärgi registrisse kantavale ühingule. Praegu kehtiv
Ühingu kui juriidilise isiku õigusvõime tekke sidumine põhikirja registreerimise otsuse tegemise päevaga on ilmselt põhjendatud. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 järgi, juhul kui mõnda liiki juriidilise isiku kohta on eraldi seadus, kohaldatakse nende seaduste sätteid. Registrisse kandmist juriidilise fakti tähenduses ei võimalda vaadelda registrisse kandmist reguleerivad õigusaktid. Registripidaja toimingud on protsessuaalselt reguleeritud vähesel määral. Protsessuaalsed tähtajad registrisse kandmise toimingute sooritamiseks, samuti seadusega antud volitused registreerimise sisuliseks otsustamiseks puuduvad. Registrisse kandmist saab kehtiva õiguse pinnal käsitleda vaid tehnilist laadi toiminguna, millel on küll riigi poolt kehtestatuna õiguslik tähtsus, kuid mis ei loo otseseid õiguslikke tagajärgi registrisse kantavale ühingule. Praegu kehtiv
annaabi.ee 
