ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva
struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad
5 Hiir 65 13 78 15,6 3 46,8 6 Hiir rulliga 120 24 144 28,8 7 201,6 7 Hiirematt 10 2 12 2,4 8 19,2 Kokku: 6760 1352 8112 1622,4 35 4321,2 Ülesanne 4 Leida firma palgakulu Arvestades, et maksuvaba on 76 EUR kuus, tulumaks on 21% palgast: tulumaks=(brutopalk-tulumaksuvaba)*tulu netopalk = brutopalk - tulumaks sotsiaalmaks 20% brutopalgast (SOTSIAALMAKS=BRUTOPALK * 20%), ja haigekassale läheb 13% brutopalgast Palgakulu kokku firma jaoks: brutobalk+haigekassa+sotsiaalmaks Andmed Tulumaksuvaba 76,00 Tulumaks 21% Haigekassa 13% Sotsiaalmaks 20%
.................................................................................9 5.1 Lahused ja kontsentraadid:............................................................................................9 6. Intressidega % ülesanded.................................................................................................. 10 6.1 Käibemaks ja intress:.................................................................................................. 10 6.2 Brutopalk, netopalk ja tulumaks:................................................................................ 11 Protsent..................................................................................................................................12 Kokkuvõte.............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine. Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest. Vi tootjale
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist
Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibevälde Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS)
Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a. paranes maksude laekumine 14-15% võrreldes 2003.a. 12%-ga. Laekumiste tõusu taga on kindlasti ka ekspeaminister Repse ajal alanud ettevõtete tegevuse hoolikam monitoorimine. Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised, kuid Läti ametkondade info kohaselt on ümbrikupalkade maksmine endiset levinud praktika. Alates 01.01.2004. on ettevõtte tulumaks Lätis 15%. Möödunud 2004.a. toimusid diskussioonid ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel, kus arutati erinevad maksusoodustusi (ühe variandina kaaluti ka ettevõtte tulumaksu alandamist tasemele 12,5%). Ekspertide hinnangul eelistaksid ettevõtjad madalama tulumaksu asemel võimalusi: a) põhivara kiiremaks maha kirjutamiseks ja b) möödunud perioodide kahjumi mahakirjutamise tähtaja pikendamiseks. Läti Välisinvestorite Nõukogu sõnul ei soovi
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
arvutatud töötasu. 2. lisatasud summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
Vanemkelner/Ettekandja 14 400 14 400 20 964 20 964 20 964 Kokk 10 800 10 800 16 128 16 128 16 128 Abitööline 7 200 7 200 11 280 11 280 11 280 Kelner/Ettekandja 8 400 8 400 12 900 12 900 12 900 Koristaja 7 200 7 200 11 280 11 280 11 280 Kokku 82 200 93 960 121 728 121 728 121 728 Brutopalk Direktor 16 32 47 63 Peakokk 0 0 0 0 0 Vanemkelner/Ettekandja 0 0 0 0 0 Kokk 0 0 0 0 0 Abitööline 0 0 79 0 0 Kelner/Ettekandja 0 0 0 0 0
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
aktsia turuväärtus e. aktsia kaubeldav hind P 11,27 turukapitalisatsioon (31. dets 2009) 50 704,00 aktsiate arv 4 500,00 puhaskasum 155,00 omakapital 71 508,00 müügitulu e käive 205 790,00 EBITDA = ärikasum+amortisatsioon 10 220,00 puhaskasum aktsia kohta E 0,034 omakapital aktsia kohta e. aktsia bilansiline väärtus B 15,891 käive aktsia kohta S 45,731
Turu tasakaal : tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil Nõudluse/pakkumise kõveranihked: Nõudmise hinnaelastsus: näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest Muutusest. Pakkumise hinnaelastsus: näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest. Nõudmine Pakkumine 7. Tööjõu nõudlus ja pakkumine, neto ja brutopalk ja selle arvutamine, ametiühingu roll ühiskonnas, streik Tööjõu nõudlus ja pakkumine: tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palga eest tööle võtta (väljendab firma huvi) tööjõu pakkumine näitab, kui palju inimesi tahab töötada mingi kindla palga eest (väljendab töötajate huve). Neto ja brutopalk ja selle arvutamine: brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. netopalk palk, mis jääb inimesele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
