klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3. Liiva-soola segu mass on 10g. Lahuse tiheduse sõltuvuse tabel soola protsendilisest sisaldusest lahuses (Tabel 1.1 praktikumi lehelt). 5.Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: C 2 -C 1 Kasutades valemit: C =C 1 + -1 2 -1 2,50-2,00 C =2,0+ (1,013-1,0126 )=2,0571 Sain: 1,0161-1,0126 2,0571 m(NaCl)= 250cm3 * 1,013g/cm3 * 100 = 5,21g
%== 1,45% b. Leian NaCl sisalduse lahuses molaarsuse kaudu: c. Leian NaCl sisalduse lahuses molaalsuse kaudu d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
Eaine ( ) g−ekv naine (g−ekv) 3,78 Cn = 3 = =15,12 g−ekv /dm3 V lahus (dm ) 0,25 Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: Lahuse ruumala on: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit ,,Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses", võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit: 3) Leian NaCl lahuse molaarse konsentratsiooni kasutades valemit: NaCl molaarmass on etteantud väärtus: Arvutuskäik: 4) Arvutan NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus kasutades valemit:
Lahuse tihedus - ρ – 1,011 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis- ρ 1- 1,0090 g/cm3 Sellest suurem tihedus tabelis- ρ2 - 1,0126 g/cm3 Otsitav massiprotsent-C%- 1,9 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 –C%1- 1,50% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ. Vaatasin tabelist: „ Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahusestemperatuuril 20°C“ enda leitud lahuse tihedusest ρ väiksema ρ 1 ja suurema ρ 2 tiheduse ning ka neile vastavad massiprotsendid C%1 ja C%2. Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi. Arvutasin otsitava massiprotsendi C% : Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine: Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: ArvutasinNaCl sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: Molaarsus: Molaalsus:
1977 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahv 2008 1 340 935 2010 1 340 127 Lahuse tiheduse () sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 C g/cm3 C% 1,0019 0,5 1,0054 1 Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsend 1,009 1,5 1,0126 2 12 1,0161 2,5
aluselises lahuses punane. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Tabel 1.1. Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C 5 Suhtelise vea leidmine: xõ xt ∙ xõ Es = 100% 1.13 Lahuse massi leidmine: mlahus lahus mlahus lahus Vlahus Vlahus 1.14 M aine Eaine
4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: g ρlahus=1,0135 cm3 Lahuse ruumala on: V lahus=250 cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit „Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses“, võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: g ρ1=1,0126 cm 3 g ρ2=1,0161 cm3 Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: C 1=2,00 C 2=2,50 Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: C 2 −C 1 C NaCl lahuses=C 1 + ×( ρlahus−ρ1 ) ρ2 −ρ1
Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses): C % 2 - C %1 C % = C %1 + ( - 1 ) 2 - 1 Teades vee-soola lahuse ruumala ja tihedust arvutatakse lahuse mass: mlahus = Vlahus lahus Leitakse soola mass: mlahus C % m NaCl = 100%
%==1,45% b. Leian NaCl sisalduse lahuses molaarsuse kaudu: c. Leian NaCl sisalduse lahuses molaalsuse kaudu d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse
Õhtusöök on Itaalias taas kerge söömaaeg. Seda serveeritakse kella seitsme paiku. Õhtusööki võidakse pakkuda kella kümneni. ALKOHOL Veini juuakse tavaliselt toidu kõrvale. Itaallaste meelest pole vein mingi lõõgastav mõnuaine, vaid vedelik, mis aitab toidu alla uhtuda. Seepärast peetakse liigjoomist vägagi häbiväärseks JOOTRAHA Restoranides ja taksodes piisab tavaliselt 10-protsendilisest jootrahast, rohkemat peetakse tõuslikuks ja taktituks. Restoranides on jootraha üldiselt arvele juba lisatud, aga kui te ei ole kindel, sobib ka küsida, kas teenindus on arvestatud või mitte. Isegi kui on, oleks kohane jätta kelnerile veel umbes 5%, kui teenindus oli eriti hea. RAHA Itaalias kehtib euro. 1 EUR= 15,6 EEK
%==*100%=87,6% Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 4,64g = 0,00464 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,317 g*ekv/dm3 Leian NaCl % sisalduse liiva-soola segus : %NaCl =100%*=83% Lahuses oli 90% soola Veaarvutus: 90%-83%=7% Kokkuvõte ja järeldused: Katse käigus peaks arvestada kui palju soola sisaldas liiva-soola segu. Tegelikult valmistati 90% soola sisaldusega segu. Aga arvetuse järgi mina sain 83%. Saadud katsetulemuse erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võib olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
Seega tegelik mNaCl=0,5*5,90=2,95g Katse süstemaatiline viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liiva ja soola segus: 2,95g - 2,405g = 0,545g ja suhteline süstemaatiline viga %=(0.545/5,90)*100 = 9,2% Kokkuvõte ja järeldused: Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).
ρ1 = 1,009 g/cm3 sellest väiksem tihedus tabelis ρ2 = 1,0126 g/cm3 sellest suurem tihedus tabelis C%1 = 1,5% massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%2 = 2,0% massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 C % 2 C %1 C % C %1 ( 1 ) 2 1 2,0 1,5 1 .5 (1,011 1,009) 1,78% 1,0126 1,0090 Tabel 2.1 Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass. m lahus V * 250cm 3 * 1,011g / cm 3 252,75 g 1,78% m NaCl 252,75 g * 4.50 g 100% m lahusti 252,75 4,50 248,25 g ning NaCl protsendiline sisaldus liiva jasoola segus. 4,50 g * 100% C % NaCl 64,2% 7,01g
Katse süstemaatiline viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liiva ja soola segus: 5,01 4,98 = 0,03 g Suhteline süstemaatiline viga: 0,03 g100 % = = 0,602% 4,98 g Kokkuvõte ja järeldused: Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, milline viis on kõige mugavam või mida on edaspidises töös vaja. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid
Cn= 3 Cn= 3 =0,38 ekv / dm V (lahus)(dm ) 0,250 dm g/dm3;kg/m3 m(NaCl)= 5,58 g 5,58 g g kg 3 =22,32 3 =22,32 3 0,250 dm dm m Kokkuvõte ja järeldused Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus tegelikust protsendilisest sisaldusest. Katse põhjal tuli protsendiliseks sisalduseks 85% kuid tegelik protsendiline sisaldus oli 90%, seega suhteline viga oli 5,6%. Lisaks tuli arvutada ka naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3 ja mol mol ekv 3 0,38 0,38 3 0,0069 0,384 ; kg/m , mis olid vastavalt dm
Espresso on aluseks paljude erikohvide valmistamisel. (Kikas, et al., 2014, lk 183) Caffè crema (masinakohv) valmistatakse nagu espressogi, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett – 5–6 cl. Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni. Müügil on Valio Alma kohvimeistrite piim, millel on väga head head vahustamisomadused. Kohvipiim ei ole kõrgkuumutatud ega sisalda lisaaineid, mistõttu sellel puuduvad kõrgkuumutatud piimale omane spetsiifiline lõhn ja järelmaitse. (Ibid) Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele
(European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances) registrite numbrid. Lisaks peab igal kasutataval ainel olema MSDS ohutuskaart, milles on ainele, kemikaalile või materjalile iseloomulikud omadused (nt. identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi, käitlemine ja hoiustamine, keskkonnarisk). b. Vesilahustes on lahustiks alati vesi olenemata tema protsendilisest koostisest, enamasti on tegu anorgaanilise lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline. Sertifikaadis: 1)Vedelik; 2)Värvus; 3)Vikoossus erinevatel temperatuuridel; 4)Tihedus; 5)Keemistemperatuur; 6)Koostis; 7)Lisainfo. 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Avogadro arvu suurus ja sisu. Hapete ja aluste teooria, hapete ja
annaabi.ee 
