Näiteks: soolvesi = sool + vesi (st soola ja vee ühtlane segu ongi lahus, mida nimetatakse soolveeks). Lahuse protsendiline koostis ehk massiprotsent W% näitab seda, kui suure osa lahuse massist annab aine mass (ehk mitu grammi ainet on 100 g lahuses). Et lahus on tervik, mille osadeks on lahustunud aine ja lahusti,... ...siis võime ülesannete lahendamisel alati lugeda kogulahuse massi vastavaks 100%-le, kusjuures lahustunud aine mass vastab antud lahuse protsendilisele koostisele ehk massiprotsendile ehk W%-le. Ristkorrutise koostamisel järgimegi niisiis põhimõtet: 100% m(lahus) W% m(aine) Asendades tundmatu väärtuse näiteks x-ga, saame ülesandeid hõlpsasti lahendada. Olgu see edastatud ka skemaatiliselt: LAHUSTI (nt vesi) LAHUS (nt soolvesi) 100%
1970-ndate ja 1990. aasta buumiga võrreldes, kui inflatsioon saavutas tipptaseme 10 protsenti, on praegune hea tulemus. Kuid Inglismaa peamiste konkurentide näitajad on paremad: USAs on inflatsioon 1,7, Kanadas 1,1 ning Prantsusmaal ja Saksamaal üks protsent. Inflatsiooni ohjeldamiseks peab majanduskasv langema üldisest arengutrendist madalamale tasemele. Suurbritannia valitsus arvestab 2,25 protsendilise üldise kasvutrendiga, seega peaks majanduskasv aastaks aeglustuma 1,5 protsendilisele tasemele. Briti poliitikute, äritegelaste ja avalikkuse seas puudub üksmeel selles osas, missuguseid meetmeid tuleks tarvitada inflatsiooni ohjeldamiseks. Toetuse puudumine mõjutab keskpanga mõtteviisi, seepärast ei tõstetud intressimäärasid ega karmistatud kodumaist rahanduspoliitikat ajal, mil naela kurss oli veel kõrge. Kõrgemate intressimäärade vastu protesteerisid ägedalt Briti Tööstuse Konföderatsioon ja riigi kommertskojad
pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele, seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7- protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine. Oluline muutus toimus tööstuse arengus, kus alates septembrist 1998 on füüsilised müügimahud väiksemad eelneva aasta tasemest. Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust. Kaasaegse, mitmekülgseid finantsteenuseid pakkuva ning konkurentsivõimelise finantssektori tekkele on kaasa aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik
kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Q Q Q P P P P Q Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne kui 10 protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgnem võiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine. Ühikelastse nõudmisega on tegemist kui suhtelised muutused hinnas ja koguses on võrdsed. Sellisel juhul
väheneb). Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Joonis 4.1 iseloomustab näidet nõudluse hinnaelastsuse arvutamisest. 27 Joonis 4.1 Elastsuse arvutamine Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne, kui 10-protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Sellisel juhul on nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus suurem ühest. Sellisel juhul on koguse suhteline muutus suurem kui hinna suhteline muutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist, kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgneb väiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine
nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Q Q Q P =- =- × P P P Q Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne kui 10 protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgneb väiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine. Ühikelastse nõudmisega on tegemist kui suhtelised muutused hinnas ja koguses on võrdsed. Sellisel juhul järgneks