Enesekontrolliplaan- dokumentide kogum, et tagada kontroll toiduohutuse seisukohalt oluliste ohtude üle. OHT- mistahes bioloogiline, keemiline võijhr füüsikaline tegur, mis võib põhjustada toidu muutumise inimesele ohtlikuks. Ennetavad abinõud- tegevused, mida võib kasutada toitu ohustavate tegurite vältimiseks, kõrvaldamiseks või nende tegurite viimiseks vastuvõetava tasemeni. Kontrollkriteeriumid- aeg, PH väärtus, temperatuur. Seire- planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine käitleja poolt. Kriitiline punkt- käitlemisetapp või punkt, kus rakendatakse kontrolli, millega saab ennetada ja kõrvaldada ohtu. Korrigeeriv tegevus- abinõud, mis võetakse kasutusele juhul kui olukord kriitilises punktis on väljunud kontrolli alt. Ristsaastumine- mikroobide ülekandumine saastunud toidult (tavaliselt toortoidult ) teistele toitudele. Ristsaastumine võib toimuda saastunud ja saastumata toidu otsese
Selleks loovad inimesed uusi abivahendeid ja tehnikat, arendades samal ajal ka intellektuaalseid teadmisi. Inimese vaateid, ideid ja plaane mõjutab konkreetselt see, et nad on neutraliseerinud oma füüsilise jõu piiratuse. Teadmised, arusaamad on ehitatud masinatesse ning selles mõttes elame kunstlikus tegelikkuses. Mõtlemine kontakteerub keskkonnaga tööriista vahendusel. Seega on õppimine ja areng meie ajal suures osas küsimus sellest, et kasutada tööriistades info ja protseduuridena talletatud kognitiivseid ressursse. Kuid inimese olulisim vahendav tööriist on meie keelelised ressursid. Teistega suhtlemisel osaleme funktsionaalse maailma märgistamises ja kirjeldamises, mis võimaldab meid teha kaasinimestega erinevates tegevustes koostööd. Keele indikatiivne funktsioon toimib suurepäraselt ka juhul, kui me üksteist ei näe. Väga tähtis nii kollektiivse, kui individuaalse õppimise juures. Keeleline
Auditeerimisplaan peaks välja selgitama hinnangute auditeerimise mahu, kasutatavad analüütilised kontrolli protseduurid mida kasutatakse ning protseduuride eesmärk (näiteks kõrgete ja madalate hinnangute väljaselgitamine). Audiitor peab välja töötama protseduurid (substantsiprotseduurid ehk protseduurid) ehk ettevõttes kasutatavate rmp süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse täpsuse ja piisavuse välja selgitavuseks. Substantsi protseduuridena võib käsitleda: 1. Rmp lausendite käivete ja saldode üksikasjalik kontroll. 2. Finantsnäitajate analüüs (võrdlemine prgnoosidega ja hälvete analüüs Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantsinformatsiooni võrldemine ehk võrdlev analüüs võime võrreda eelnevate aastatega. 2. Planeeritavate näitajatega ehk selle prognoosiga. 3. Antud majandusharu keskmiste näitajatega 4
rakendatakse kontrolli, millega saab kõrvaldada ohtu või vähendada seda vastuvõetavale tasemele. Kontrollpunkt (KP) – käitlemisetapp, punkt või protseduur, mis pole küll kriitiline, kuid vajalik on kontroll kinnitamaks etapi, protseduuri, seadme töökindlust/tõhusust või korrasolekut. Kriitiline piir – vaadeldav või mõõdetav parameeter, mis eristab vastuvõetava vastuvõetamatust. Seire – planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine, et hinnata, kas kriitiline kontrollpunkt on kontrolli all. Korrigeeriv tegevus – abinõud ja meetmed, mis võetakse kasutusele juhul, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on väljunud kriitilistest piiridest. 2 1. peatükk: Eeltingimuste programm 1.1 Ettevõtte asend, infrastruktuur
rakendatakse kontrolli, millega saab kõrvaldada ohtu või vähendada seda vastuvõetavale tasemele. Kontrollpunkt (KP) käitlemisetapp, punkt või protseduur, mis pole küll kriitiline, kuid vajalik on kontroll kinnitamaks etapi, protseduuri, seadme töökindlust/tõhusust või korrasolekut. Kriitiline piir vaadeldav või mõõdetav parameeter, mis eristab vastuvõetava vastuvõetamatust. Seire planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine, et hinnata, kas kriitiline kontrollpunkt on kontrolli all. Korrigeeriv tegevus abinõud ja meetmed, mis võetakse kasutusele juhul, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on väljunud kriitilistest piiridest.3 1. peatükk: Eeltingimuste programm 1.1 Ettevõtte asend, infrastruktuur Üks esimesi aspekte enesekontrolliplaani koostamiseks on ettevõtte kirjeldus läbi selle asukoha ja infrastruktuuri.
15.0 on lisandunud terve hulk spetsiaalselt kehade modifitseerimiseks mõeldud võimalusi (eeskätt käsk SOLIDEDIT). Kehade servasid saab ka ümardada ja faasida (käskudega FILLET ja CHAMFER). Kõiki neid modifitseerimisvõimalusi edaspidi lühidalt käsitletakse. Nii nagu pindade joonestamisel, on ka kehade joonestamisel olemas standardkehad. Isegi objektid on siin suures osas samanimelised: risttahukad, koonused, kerad, toorid jt. Kui standardpindade joonestamine on realiseeritud protseduuridena, siis kehade joonestamiseks on olemas vastavad käsud. Risttahuka kujulise keha joonestamine on teostatav käsuga BOX, mis toob käsureale viiba Specify corner of box or [CEnter] <0,0,0>: Sisestatav punkt on siin risttahuka üks tippudest (vaikimisi koordinaatide alguspunkt). Kui soovitakse lähtuda risttahuka keskpunktist, tuleb esmalt sisestada CE (piisab ka tähest C) ja siis nõutav punkt sisestada. Nüüd ilmutatakse uus viip Specify corner or [Cube/Length]:
algoritmide valimise ja kombineerimisega. Näiteks me teame, et ülesande lahendamine eeldab andmete sisestamist, töötlemist ja vastuse väljastamist. Seetõttu võiks põhiprogramm välja näha järgmine: Programm Andmete_Sisestamine Andmete_Töötlemine Vastuse_Väljastamine Lõpp Järgnevalt võib vaadata iga osa (ehk protseduuri) lähemalt ja leida nendes terviklikke tegevusi, mida võib samuti vormistada protseduuridena. Millal selline tegevus lõpetada? See sõltub konkreetsest programmi kirjutajast. Tavaliselt piisab, kui ühe protseduuri pikkus on umbes 20 rida (mahub ekraanile ära ;). See ei ole mingisugune reegel, aga üle 20-realiste protseduuride olemasolul peaks olema põhjendus. Selliselt 'tükeldatud' programme on kergem lugeda ja vigade otsimine on samuti lihtsam, sest vea tekkimise koht on tihti lokaliseeritav protseduuri täpsusega. PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED
ülesande lahendamiseks vajalike algoritmide valimise ja kombineerimisega. Näiteks me teame, et ülesande lahendamine eeldab andmete sisestamist, töötlemist ja vastuse väljastamist. Seetõttu võiks põhiprogramm välja näha järgmine: Programm Andmete_Sisestamine Andmete_Töötlemine Vastuse_Väljastamine Lõpp Järgnevalt võib vaadata iga osa (ehk protseduuri) lähemalt ja leida nendes terviklikke tegevusi, mida võib samuti vormistada protseduuridena. Millal selline tegevus lõpetada? See sõltub konkreetsest programmi kirjutajast. Tavaliselt piisab, kui ühe protseduuri pikkus on umbes 20 rida (mahub ekraanile ära ;). See ei ole mingisugune reegel, aga üle 20-realiste protseduuride olemasolul peaks olema põhjendus. Selliselt 'tükeldatud' programme on kergem lugeda ja vigade otsimine on samuti lihtsam, sest vea tekkimise koht on tihti lokaliseeritav protseduuri täpsusega. Protseduuri ja funktsiooni erinevused
annaabi.ee 
