patsiendi keha siseselt (in vivo). Ex vivo korral võetakse organismist rakud, laboris manipuleeritakse ning sama rakk viiakse tagasi. Sama raku tagasiviimine välistab immunoloogilise probleemi. Aga saab kasutada ainult siis, kui neile on lihtne ligi pääseda, näiteks naharakud. In vivo meetodi korral kasutatakse vektoreid, aga häid vektoreid ei ole. Retroviirused integreeruvad genoomi. Näiteks immuunpuudulikkuse sündroomi korral aktiveeris protoonkogeeni. Adenoviiruse korral tekib kiire immuunvastus ja rakud hävitatakse. Üks viis on kunstlike kromosoomidega, kuna kromosoomi efektiivsuseks on vaja vaid tsentromeeri, telomeere ning replikatsiooni algussaiti. Pikaajalist head geeniekspressiooni ei saa. Võimalusteks on veel translatsiooni inhibitsioon antisense oligonukleotiididega või mutantse alleeli selektiivne inhibitsioon RNA interferentsiga.
APC-geenis, üks K-ras-geenis, kaks kasvaja supressorgeenis ja kaks TP53-geenis) toimumine, lisamutatsioonid on vajalikud metastaatilise soolevähi tekkeks. 269. Eesnäärmevähk: Androgeenisõltumatu eesnäärmekasvaja geneetiline ahel, pärilikku eesnäärmekasvajat põhjustavad mutatsioonid geenis HPC1 (asub 1. kromosoomis), mutatsioonid teistes kasvaja supressorgeenides (kromosoomides 13, 16, 17, 18) muudavad eesnäärmekasvaja metastaatiliseks eesnäärmevähiks, protoonkogeeni BCL-2 üliekspressioon põhjustab immuunsuse steroidse meessuguhormooni androgeeni suhtes. 270. Glioom: aju närvikoekasvaja, mis saab alguse gliiarakkudest, primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga, sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. XI 271. Kaasasündinud immuunsus: reageerib infektsioonsetele mõjuritele väga kiiresti, juba mõne tnni jooksul hakkavad rakud
Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse
TP53-geenis) toimumine. Lisamutatsioonid on vajalikud metastaatilise soolevähi tekkeks. Androgeenisõltumatu eesnäärmekasvaja geneetiline ahel. - Pärilikku eesnäärmekasvajat põhjustavad mutatsioonid geenis HPC1 (asub 1. kromosoomis). - Mutatsioonid teistes kasvaja supressorgeenides (kromosoomides 13, 16, 17, 18) muudavad eesnäärmekasvaja metastaatiliseks eesnäärmevähiks. - Protoonkogeeni BCL-2 üliekspressioon põhjustab immuunsuse steroidse meessuguhormooni androgeeni suhtes Primaarse ja sekundaarse glioomi (aju närvikoekasvaja) geneetilised ahelad. Primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. 18. Onkogeenid ja protoonkogeenid onkogeen (ingl
arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude
parandamise erinevat võimet. PARP (polüADP-riboos polümeraas) parandab üheahelalist DNA-d (1. tee). Tuumorsupressorid Brca1 ja Brca2 parandavad kaheahelalist DNA-d (geneetilise rekombinatsiooni teel) (2. tee). PARP inhibiitorid tapavad vähirakke, mille Brca1 või Brca2 geenid on defektsed. PARP inhibiitor blokeerib DNA parandamise põhitee (1.tee). Normaalsed rakud parandavad DNA katke matriitsahelas varutee (2) kaudu, mis vähirakkude puhul ei tööta. Abl protoonkogeeni muutumine onkogeeniks (Bcr-Abl liitvalgu teke) kroonilise müeloidse leukeemia korral. Bcr geen (22 kromosoom), Abl geen (9 kromosoom), kui on toimunud katkemine, siis viiakse lbi translokatsioon, 22 osa transporitakse 9 kromosoomi ossa, tekib Bcr-Abl geeni. Ekspresioonil tekib Bcr-Abl valk, mis on üliaktiivne ning aktiveerib liitvalgu, mis põhjustab hematopoeetiliste eellasrakkude kontrollimatut jagunemist. Gleevec valk seostub Abl valgu türosiinkinaase domeeniga,signaali ei teki ning
Aktivatsioon mutatsioonide kaudu b . Aktivatsioon kromosoomide translokatsiooni kaudu c. Aktivatsioon geenide amplifikatsiooni kaudu d. Aktivatsioon retroviiruste abil - Aktivatsioon mutatsioonide kaudu – näiteks muteerub normaalne proto - onkogeeni ras geen – tekib 1 nukleotiidi asendus ning tekib mutantne ras, mis on hüperaktiivne ning aktiveerib signaaliteed. - Aktivatsioon kromosoomide translokatsiooni kaudu – Myc protoonkogeeni valgu süntees on oluliselt tõusnud translokatsiooniga Burkitt´ I lümfoomi B lümfotsüütides – translokatsioon t(8;14). Aktiveeritakse püsivalt onkogeen c - myc, mis indutseerib rakkude proliferatsiooni. - Aktivatsioon geenide amplifikatsiooni kaudu – HER 2 valgu üleproduktsioon on tingitud vastava geeni amplifikatsioonist. Normaalsete geenide üleekspressioon. - Aktivatsioon retroviiruste abil – näiteks: papilloomviiruse valgud interakteeruvad rakutsüklit