Ministeeriumid kaasates valitsusasutusi juhivad toimimiskavade väljatöötamist ja hilisemat täideviimist. Riigikantselei avaliku halduse büroo tagab toimimiskava seotuse ning ühtluse ja samuti on büroo ülesanne ette valmistada haldusreformi komiteele reformi läbiviimiseks paketi, mis sisaldab endas vajalike poliitiliste otsuste terviklikust. Seda paketti võib ka nimetada haldusreformi programmiks ehk eduvisiooniks (VV protokolliline otsus nr 30, p 19, 04.07.2000). 7 2. Kodanikule suunatud haldusreformi arendamise strateegia Avatus, usaldatus, ettenägelikkus just need on olulised punktid hästitoimiva avaliku halduse plaanis. Just nende eesmärkide saavutamiseks on oluline, et avalikus sektoris oleks põhimõisteks avaliku sektori projektide juures kvaliteet, mitte kvantiteet. Pole oluline kui
neljas alajaotuses: ressursside kaitse ja majandamine, programmi rakendamise vahendid, sotsiaalne ja majanduslik mõõde ja peamiste sotsiaalsete gruppide rolli tugevdamine. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 7 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Säästev Eesti 21 on arengustrateegia, mis on välja töötatud riikliku strateegiana aastani 2030. Selle koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Riigikantseleis tegeleb jätkusuutliku arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega strateegiadirektor. Säästva Eesti 21 sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. See on kogu ühiskonnaelu haarav arengukava, mis ei piirdu ainult
Sellega määratakse dokumendil a) täitja KES? b) lahendamise korral KUIDAS? c) tähtaeg MILLAL? 3) Ametkondlik protokoll käitumis ja suhtlemisreeglid ametlikul tasandil ametiasutuste ja riikide vahel. Ametkondlik protokolli aine jaguneb kaheks: 1) riigi ametlik nägu tugineb seadustele ja on reguleeritud. Selle moodustavad: visiidid, kohtumised, nõupidamised, läbirääkimised; ametlikud tiitlid ja protokolliline atribuutika; trükised, kingitused; sümboolika, ordenid; lipud, vapid, pitsat, rahvusvärvid. 1) Kui riik/asutus võtab vastu külalisi. Selle moodustavad: protokolliline rõivastus; kutsed; külaliste kostitamise erinevad võimalused Ametkondlik protokoll on range ja eksida ei tohi. Protokoll arvestab alati ka stiiliühtsust. (Ei sobi tellida suurt torti suupistetega vastuvõtule/riigivapiga torti Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule).
3, peaminister saab olla üksi 21 päeva); ministrid- ministeeriumi juhtivad ja portfellita; ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad määrab peaminister, ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale. Üht ministeeriumit võib juhtida 2 ministrit. Ministrite loetelu on vaba, peaministri valida, mida vajalikuks peab: ettepanek VP-le, tema valib. Hierarhia puudub, aga järjestus on protokolliline (peaministri asendamisjärjekord). Moodustamine: VP I katse (kohustus): VP määrab 14p jooksul peaministrikandidaadi; PM-kandidaat esitab 14p jooksul RK-le ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta; RK otsustab PM-kandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks (häälteenamus) volitustega PM-kandidaat esitab 7p jooksul valitsuse koosseisu VP-le (täisteovõimeline,
Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba. Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest. 20. Otsus õigusaktina: Üksikakt, mille abil administratsioon lahendab juristiktsiooni küsimusi, mille pidevus on õigusriigis täpselt piiritletud (kohtuotsus). Otsus ühendab endas määruse, korralduse või mingid kolmandaid õigusakte. Otsus tähendab seisukohta, suunda iseloomustav õigusakt. Otsuses kajastatakse seisukohad. Protokolliline otsus ehk korraldus protokolliraamatust läbi kantud ja otsustatud. Ühekordne, lühikese täitmistähtajaga. Individuaalse sisuga, mis ei vaha laialisaatmist ning ei sisalda üldiseid käitumisnorme. 21. Objektiivne õigus: Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks. 22. Juriidiline vastutus ja selle sisu: Juriidiline vastutus on vastutus, mis on seotud õigusnormidega
Kõik dokumendid, mida riiklikus või kohalike omavalitsuste haldustegevuses veel kasutatakse, on haldusdokumendid. 52 Nende hulka kuuluvad nt: juhendid, ringkirjad (tsirkulaarid), selgitused, protokollid, ametikirjad, mitmesugused formularid (tõendid, teatised, kviitungid, aruanded jne). Need ei ole üldse õigusaktid. Seega Eesti praktikas valitsusasutuste või kohaliku omavalitsuse organite poolt ikka veel praktiseeritav nn protokolliline otsus ei ole samuti formaalses tähenduses üldse õigusakt ega loo adressaatidele õigusi ega kohustusi. Omaette küsimus on juhendi või eeskirja kinnitamine haldusaktiga (ministri määrus; vallavalitsuse määrus) - siis muutuvad nad kinnitava akti läbi üldaktiks (kinnitav akt ning selle lisad moodustavad tervikliku üheliigilise üldakti). Õigusaktid ei ole ka igasugused poliitilised avaldused (nt: poliitiline deklaratsioon;
annaabi.ee 
