Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud on see kultuur Läänemere idaranniku maades,alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.Nad rajasid asulad veekogude lähedusse (kalapüük, küttimine), paremad liiklemisvõimalused (järved, jõed) kui tihedad metsad, elati ritvadest püstitatud püstkodades, püstkoja keskel tulekolle, rahvas pärit lõunast, Euroopast, soome-ugri hõimude esindajad, protoeurooplased (sõnad meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must, sugu, jt), europiidne päritolu; rändav eluviis - Tööriistad ja tegevusalad.Valmistati tööriistad kivist,luust ja sarvest,aga kindlasti ka puust.Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi.Kuna seda leidi Eestis vähe kasutati arvukalt ka kvartsitükke.
aastatel (hiljem on Eesti arheoloogid hakanud seda nimetama kiviaegse kolme suure rahvastikurände teooriaks): Erinevad teadusalade spetsialistid, kes pakkusid välja ideid ja kontrollisid. Harri Moora – arheoloog (kõige tuntum arheoloog kogu Baltimaade aladel) Lembit Jaanits – arheoloog (kõige parem kiviaja tundja) Paul Ariste – keeleteadlane (tuntum ja tunnustatud) Karin Mark – antropoloog Esimene kultuur oli Kunda kultuur – protoeurooplased. Pole teada, mis keelt nad rääkisid. Protoeurooplased asustasid ala pärast jää sulamist. Neil olid tihedad kontaktid ida pool olevate hõimudega. Pole korralikke luustikke, mis oleks pärit Kunda kultuuri ajast. Leiti aga ca 6000-5000 eKr Tamula järve mudast naise kolju, mil olid Kunda kultuuri omadused. Selle põhjal lasti teha rekonstruktsioon. Sellel rekonstruktsioonil on tunnuseid idapoolsete näojoontega.
Esimesed üksiktalud? Päritolu uurimisel põhiteooria välja pakkunud keeleteadlased, arheoloogid üritanud kontrollida. Hüpotees: Eestlased ja soomlased soome ugri rahvad, kuna elavad põhiliselt Vene aladel, siis kunagi elanud soome ugri alghõim. (Keelepuuteooria) Põhja Uuralite piirkonnas, rahvastik kasvas, eralduti ning tekkis rida harusid/rahvaid/keeli. 50ndail: On olnud rahvaid, kes eelenud indoeurooplastele, ka Kunda kultuuris pidid olema protoeurooplased (baskid ka). Narva kultuur Kunda kultuuri järglane st samuti protoeurooplased. Kammkeraamika esimene Läänemere soomerahvaste kultuur, sai alguse Karjalast. Protolapoidne ehk alglaplane prototüüp oli mongoliitsete joontega. Välimuse muutusel mängis põhirolli nöörkeraamika kultuuri kandjad, kes olid indoeurooplased ja segunemisel kaovad mongoliidsed jooned (mis olid ka Kunda ja Narva kultuuri esindajatel). Ardu meed tüüpiline nöörkeraamika kultuuri mees, europiidne.
ülejäänud Euraasiasse. Balkani hüpotees Indoeurooplaste häll on Balkanil. Väike-Aasia hüpotees Lõuna-Kaukaasia hüpotees ... Eestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel (kiviaegse kolme suure rahvasterände teooria) Avastati, et Kunda kultuuri elanikel ei olnud seoseid ega sarnasusi idapoolsete kultuuridega. Kunda kultuuri elanikud polnud arvatavasti soomeugrilased vaid "protoeurooplased". Kunda kultuuri esindajad tulid arvatavasti lõunast. Narva kultuur ja selle keraamika annab tunnistust soomeugrilaste jõudmisest idast Eesti lähialadele. Arvavasti assimileerusid tulijad siinsete varasemate asukatega (Kunda ja Narva kultuuri esindajatega). Nöörkeraamika kultuuri esindajad tulid agressiivsemalt. Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda
Hiljem on hakatus seda nimetaka ka kiviaegse kolme suure rände teooriaks. · Harri Moora arheoloog · Lembit Jaanits arheoloog · Paul Ariste keeleteadlane · Karin Mark antropoloog Esimene arheoloogiline kultuur oli Kunda kultuur, selle asukad jõudsid siis pärast viimast jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on sarnasusi mõnede indoeuroopa sõnadele, kuid mis pole tüüpilised indoeuroopa sõnad, seega ta pakkus välja, et sellised põhimõisted võisid kõlada ka protoeurooplaste suudes ja hiljem on need sõnad siis laenatud. Need on üsnagi olulised mõiste näiteks: meri, mägi, oja, mets jt. Kahtlemata on nad tähtsad ja olulised, eriti neile kes elavad loodused. Lisaks sellele leidis ta
Toimus assimileerumine. Arheoloogid vaatsid millal mingi kultuur on kuhugi sattund. Soomeugri kujunemise teooria - juba 19 sajandi keskpaiku tehti avastused. Mattias Castren kirjutas, et meie peame end tõsiselt harjutama mõttega, et oleme põlatud mongolite järeltulijad (soomlased). Kunda kultuuri asjadel polnud mingeid sarnasusi ida poolt leitud esemetega. Arvati, et kundalased ei olnudki soomeugrilased vaid hoopis mingid protoeurooplased. Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks. Kuna Pulli asulast leiti tulekivi, mis oli lõuna poolt pärit, oldi kindlad, et kundalased ei saand tulla idast vaid hoopis lõunast. Narva kultuur ei eristu mitte millegi poolest Kunda kultuurist (va keraamika kasutamine). Tüüpilisele kammkeraamikale leidub Vene aladel sarnaseid kultuure. Tõenäoliselt see oligi soomeugri rahvaste tulek - meie esivanemad jõudsid siia koos kammkeraamikaga. Nad assimileerusid Kunda ja Narva
annaabi.ee 
