*Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke l'ik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudu piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. Bakterid Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed rganismid nt looma, taime, senne, protistirakud Kõige väiksem rakk üherakuline organism on mükoplasma(bakter) Kõige suuremad rakud on lindude munarakud(munarebud) Ka vöötlihasrakud on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väiksese läbimööduga, et palju silmaga me seda ei näe
3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja prokarüoote ( eeltuumseid ) organisme. Too näiteid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. bakterid. 4. Kirjelda rakutuuma ehitust. Mis on tema tähtsus. sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuumamembraan koosneb 2-st membraanikihist, mille vahel on õõs. Ta eraldab tuumaplasma tsütoplasmast ja reguleerib pooride kaudu tuuma ainevahetust
4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Ainu-ja hulkraksed organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On ainuraksed Looma-, taime-,seene-,protistirakud 5. Rakkude omadused: Kui suured on rakud? Enamik rakke on väiksed ja inimese silmale nähtamatud. Mida suurem rakk, seda väiksem on tema pindala ja ruumala vaheline suhe. Inimese pikimad rakud on närvirakud. Väikseimad on verepunalibled ja spermatosoidid. Kui kaua elavad rakud? Rakkude eluiga ulatub mõnest tunnist mitme kümne aastani. Inimeste lihas- ja närvirakud on
Üherakulised organismid.Bakterid,algloomad,pärmseened jt. Mis kujuga on bakterid.Kerabakakterid e. kokid.Pulkbakterid e.batsillid.Spiraalsed bakterid e.spirillid.Keeritsbakterid e.spiroheedid.Jätketega bakterid.Niitjad bakterid. Eel-ja päristuumsete organismide tunnused: a)proakrüoodid ehk eeltuumsed-puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle nt.bakterid. b)eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas,ainus- ja hulkraksed organismid nt-,taime-,looma.-seene.-protistirakud. Rakutuuma ehitus. Tavaliselt ümar,ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid,tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakumembraani funktsioonid.Kontrollib kõike,mis siseneb ja väljub rakust.Kaitseb raku sisekeskkonda.Annab rakule kuju.Ühendab rakke kudedeks.
rakubioloogiaks. Rakuteooria põhiseisukohad : Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan: Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust
et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e . päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. NT: Looma-, taime-, seene-, protistirakud. Üherakulised organismid: 1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3. Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. NT: B akterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organismid: 1. Iga koe ehitus on kooskõlas talitlusega. NT: S elgrootud, selgroogsed, kandseened, loomad, taimed. *Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad k oe.
Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani. inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe lihaskude – organismi liigitustalitlused; vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude
Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Pikimad rakud vöötlihasrakud 3.3 Päristuumne rakk Loomarakk koosneb: * Rakumembraanist * Tsütoplasmast * Lüsosoomidest
" Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on?
" Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on?
peptiidsidemega Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 3 RAKU EHITUS JA TALITUS Robert Hook võttis kasutusele raku (cellular) mõiste. Tegi 1. valgusmikroskoopi. Rakud jaotatakse prokarüoodid e eeltuumsed puududb piiritletud tuum (bakteril) ja eukarüoodid e päristuumsed tuum on olemas (looma, taime, seene ja protistirakud) Rakud on väga erinevate suurustega. Suurim jaanalinnu munarakk. Väikseim mükoplasma. LOOMARAKK Rakuorganellid on raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Raku tuum. Tuumaümbris koosneb 2st membraanist kaitse ja ainevahetus. Pooride kaudu liiguvad toitained sisse-välja. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd jt ühendeid. Kromosoomid (kromatiin on nende koostisaine) on olulisimad, sest nad sisaldavad pärilikke tunnuseid määravaid geene
ribosoomi. Transport RNA (tRNA) toob aminohapped ribosoomi. Ribosoom RNA (mRNA) moodustab ribosoomi RNA (kõikide ühine) tähtsus. Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud. 4) Erinevate rakkude ehitus. · Eeltuumsed puudub tuum, vähe organelle (bakterid) · Päristuumsed tuum olemas, ainuja hulkraksed loomad. (looma, taime, seene, protistirakud) 5) Organellid ja organellide ülesanded rakus. Organelli nimetus Organellid ehituslikud Organellide ülesanne iseärasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja säilitab keskel, seda ümbritseb pärilikkusainet. Juhib raku kahekordne membraan, elutegevust
Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas Rakkude mitmekesisus. Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks: Prokarioodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle; nt bakterid. 13 Eukarioodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid; nt looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Üherakulised organismid. Mikroskoopiliste mõõtmetega. Harilikult iseloomuliku väliskujuga. Aine- ja rakuvahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Nt bakterid, algloomas, pärmseened. Hulkraksed organismid. Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega. Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed. Neli põhilist koetüüpi. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub.
annaabi.ee 
