võim. See aga ei tähenda, et kõik oleks veel hukas. Olukord on veel päästetav. Lihtsalt selle saavutamiseks tuleb kõigi osapoolte vahel sisse viia kindlad reeglid, mida ka kõik osapooled peavad järgima. Samuti saavad siinpuhul riigiametnikud oma rahva heaks palju asju ära teha võttes majanduselus rohkem sõna ning olles oma sõnades ja tegudes sama kindlad, kui valimislubadustes. Tavainimestel on võimalus midagi teha läbi erinevate protestiliikumiste, murekohtadele viitamise, kõnelustes korporatsioonide esindajatega asjades, mis puudutavad ka tavainimesi. 9 Multinatsionaalsed suurkorporatsioonid peaksid aga mõistma hakkama enda poolt tehtud otsuste laiemaid tagajärgi. Enam ei saa vaadata asju oma mätta otsast, sest tänapäeva globaalses maailmas on kõik asjad omavahel mingit moodi seotud. Seda küll aga peavad korporatsioonidele
· Perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi hakati üha rohkem ära kasutama. · Baltimaad suutsid perestroika vöimalusi köige paremini ära kasutada. 1986-1987 keskkonnakaitse loosungite alla alanud vabadusliikumine kasvas üle 1987 a teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks · 28. Augustil 1987 nõuti meeleavaldustel köigis kolmes Balti pealinnas MRP salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. · Protestiliikumiste kasv. 1988. A kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti baltimaade olukorda. Haritlaskond liitus. · 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon Eestis. Toodi meeleavaldustel välja seni keelatud sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlus iseloomustav sümbol. Juuni alguses kogusid sajad tuhanded inimesed Tln lauluväljakule, kus lauldi Eestile vabadust. Võimud ei suutnud kontrolli tagada. Moskva oli sunnitud järelandmistele.
see, kuidas ja mida inimesed (keskkonnast) mõtlevad on mõjutanud nende suhtumist ja käitumist keskkonna suhtes. Ehk siis tähelepanu all on inimvaim ja mõtlemine ning selle mõju(d) keskkonnale. Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste (hipiliikumine, patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras. Keskkonnafilosoofia akadeemilise distsipliinina sai alguse 1970ndatel aastatel USAs seoses keskkonnaküsimuste jõudmisega avalikkuse teadvusesse. *Olulised teosed: 1) Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat The Silent Spring (,,Hääletu kevad" - eesti keeles 1968), mis
Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest teotööl ei olnud piirangut. Samas 19.saj esimesel poolel rahvaarv kasvas ja kõigile rentimiseks talumaad ei jätkunud, mõisad ka pigem vähendasid seda maad. Tekkis terve hulk nn üleliigseid inimesi. Kuna 1840ndad aastad olid kehvade ilmastikuoludega, mis tõid kaasa väiksema näljahäda, siis leidsid aset kaks talupoegade protestiliikumiste vormi. Esimseks selleks oli väljarandamiskatse LM tekkis kuuldus, et L-Venemaal on võimalik saada tasuta maad, saatsid saadikud Riiga uurima, kas see tõesti nii on (tegelt ka jagati sel maad, aga see oli ette nähtud Lääne-Euroopast pärit kolonistidele), valitsuset selgitati, et välja ei tohi rännata, rüütelkonna pealekäimisel anti neile enne tagasi saatmist peksa, et ei rändaks kuhugi ära. See ei aidanud, L-Eesti talupojad hakkasid rendilepinguid üles ütlema, sellega jäid
kodumaal Gorbatšovi maine aga langes Rahvuslik vabadusliikumine: kõige paremini kasutati perestroikat Baltimaades: 1986.-1987. a keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas pol meeleavalduseks 23. aug 1987 nõuti Baltimaades Mol-Ribb salaprotokolli avalikustamist ja tühistamist, Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei söandanud võimud demonstratsioone keelata järgnes protestiliikumiste kasv, osa kohalikest kommunistidest asus muudatusi toetama 1988. Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti olukorda Baltimaades 1988. a kevad-suvel laulev revolutsioon – toodi välja sinimustvalge lipp, vabadusvõitlust innustav sümbol, juuni algul sajad tuhanded in Tln lauluväljakul, kus lauldi ja nõuti Eesti vabadust → Moskva sunnitud järeleandmistele, ebapopulaarne Karl Vaino vahetati välja Vaino Väljasega
vabaduse, õigluse või sallivusena. Demokraatia pole mitte niivõrd enamuse tahe, kuivõrd just vähemuse õigused. Tänapäeval ei ohusta vabadust mitte niivõrd türannia, kuivõrd just võrdsus. Toimub ju mitmesuguste vähemuste huvide rahuldamine ühiskonna kui terviku arvel. Tuleb aru saada, et vähemuse eelistamine tähendab paratamatult enamuse diskrimineerimist. Kõikvõimalike protestiliikumiste arv tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on tohutu. Eksisteerib lausa sünnipärase võitleja-aktivisti tüüp, kes on valmis arendama kampaaniaid niihästi indiaanlaste, mustade, homode, taimetoitlaste kui ka hulkuvate koerte või ükskõik kelle-mille õiguste kaitseks. Protestimiseks on vabas maailmas suured ning ohutud võimalused, palju paremad kui okupatsiooni ja diktatuuri tingimustes.
annaabi.ee 
