Hõimkond Proteobacteria (proteobakterid, purpurbakterid) · Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid. Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad. · Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme.
Bakterid Salmonella- Bakteriaalne toidumürgitus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist
halofiilsetele eubakteritele, näiteks Salinibacter ruber'ile. · Salinibacter'i genoomis on leitud nt soolalembuse saar, mis kodeerib mitmeid soolases keskkonnas elamiseks vajalikke valke. Sellel saarel on geene, mis on enamasti pärit soolalembestelt arhedelt, aga osa ka metanogeenidelt ja tsüanobakteritelt. · NB! Mõni aasta tagasi avastati bakterirodopsiin (nimetati proteorodopsiiniks) ka mõnedel merebakteritel (kuulusid gamma-proteobakterite hulka) ja ka tsüanobakteril Anabaena. · Merebakterite vastav geen osaleb kindlasti valguseseoselises ATP sünteesis. Anabaena oma roll veel ebaselge. Oletatakse osalemist sensingus. Halobakterite morfoloogia ja pigmentatsioon · Pulgad, kokid, sartsiinid või lamedad vormid: kettad, kolmnurgad, ruudud. · Pigmenteeritud: punased, oranzhid, roosad. Punane värvus on bakterirodopsiinist, teised värvused teistest karotinoidsetest pigmentidest.
Selle probleemi lahendamiseks vähendab rakk tsütoplasma aktiivset mahtu: 1) kogub rakku varuaine terakesi, 2) Suurtes rakkudes (Thioploca, Thiomargarita) on suuri nitraadivakuoole ja 3) nende rakumembraan on kurrutatud. väga suure eripinnaga on väike sale kõverdunud merebakter Pelagibacter ubique. Tema raku V=0,014µm3. Ta on ilmselt kõige arvukam ja edukam merebakter. Moodustab enamuse merebakterite biomassist. Kuulub alfa-proteobakterite hulka. Tema genoom on väga väike, mitteparasiitsetest bakteritest vist väikseim. Aga isegi nii väike genoom võtab enda alla ca 1/3-pool raku ruumalast. Tema genoom on väga ökonoomne: geenitihedus on suur, pseudogeene ei ole. Aga ta suudab nt kõiki AH-d ise sünteesida. Kui kk-s on toksilisi orgaanilisi aineid, siis bakterid reageerivad sellele raku eripinna vähenemisega muutuvad suuremaks. Mikro-ja makroelemendid. Väävel, fosfor ja lämmastik mikroobide toitumises.
Suur on proteoltiliste bakterite osakaal bakterid domineerivad nii jrvedes kui ka meredes. Uuemate andmete phjal on arhede osakaal meredes ja ookeanides kuni 40%. .-proteobakterid domineerivad liikide arvult mageveekogude mikroobikoosluses, soolases Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz vees on nende osakaal vike. Suurima osa merevee mikroobikooslusest moodustavad CytophagaFlavobacterium- Bacteroides rhma bakterid, kes esinevad viksemal mral ka mageveekogudes. .proteobakterite arvukus on suurem merevees kui jrvedes. .-proteobakterite osakaal nii jrvede kui ka merede bakterikoosluses on vike (<4%). Mageveekogudes on kige suurema arvukuse ja biomassiga himkonna Actinobacteria (endine suure G+C sisaldusega gram-positiivsed bakterid) rhma liigid. Umbes 60% bakteritest on metaboolselt aktiivsed. 1988 avastati ookeanist tsanobakterite perekond Prochlorococcus. Selle perekonna esindajad (le 30 liigi) on vga vikesed (0.5-0.7
Mõne nädala või kuu pärast võivad ilmneda uued haigusnähud: meningiit, müokardiit, artriit, eriti suurte liigeste, nagu põlveliigeste põletik, (reumatoidartriit). Ilmneb ka väsimus, peavalud, võib ilmneda ka närvihalvatusi. Order (Selts) Ricketsiales (riketsiad) Riketsiad on Gram- negatiivsed obligaatsed intratsellulaarsed parasiitsed bakterid, mis kanduvad inimesele üle puukide ja teiste putukate vahendusel. Nad paljunevad ainult elusrakus. 16SrRNA järjestustelt kuuluvad alfa-proteobakterite hulka. Sellest rühmast on riketsiad kõige lähedasemad perekonnaga *Agrobacterium, kes tekitab taimedel kasvajaid. Nende 16SrRNA järjestused on ca 95% sarnased. Seega arvatakse, et riketsiad võivad olla evolutsioneerunud taimepatogeenidest. Riketsiad paljunevad pooldumisega, generatsiooni aeg ca 8 t. Parasiteerivad selgroogsete loomade erütrotsüütides, retikuloendoteelirakkudes ja veresoonte endoteelirakkudes
määrav, mille tõttu üle kromosoomi laiali pillutud H-NS-i seondumisjärjestustele seondudes kromosoom pakkub kokku keerukaks struktuuriks. Valkude abil pakitakse bakteri DNA lilleõit meenutavaks struktuuriks. DNA topoloogia on dünaamiline, see tähendab, et DNA lingude ehitus muutub ning sõltub bakteri füsioloogilisest seisundist. Geeni transkriptsioon sõltub asukohast kromosoomis. Bakterite geenid paiknevad genoomis teatud korra järgi. Uuritud 300 - ja -proteobakterite genoomis paiknevad geenid, mille produkte on vaja kiiresti kasvavates rakkudes, nagu stabiilsete RNA-de geenid, asuvad origini lähedal. Tavaliselt on sellised geenid ka mitmes korduses. Samas geenid, mida pole sageli vaja, nagu näiteks anaeroobse stressi korral, asuvad replikatsiooni terminaatorite lähedal. Peale selle, et geenid asuvad teatud korra järgi, on nende ekspressioon seotud geenide asukohaga. Näiteks güraas seondub pigem origini lähedusse ning origini lähedal
annaabi.ee 
