tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist, laskis ehitada teid ning kanaleid ja ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat. Kuninga tappis 1610 fanaatiline katoliiklane Francois Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri IV oli alustanud sõja katoliikliku Hispaaniaga. 2. Absolutismi olemus: 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Sveitsis ning Poolas
Kriitika: fairtrade ei saa üksikisik vaid kogukond. Arenenud maad toetavad arengumaade põllumajandust, sest muidu me ei saaks tarbida põllumajandustooteid. Mis pärsib õiglase kaubanduse ostmist? 5.Maailmakaubanduse organisatsioon (WTO) *algus 1947 (1948 sõlmiti Tolli- ja Kaubandus kokkulepe) *Miks? 30ndatel kõrged imporditolllid, protektsionistlik poliitika. *Et vähendada tegid USA ja Suurbritannia 1948 üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT), mille ülesanne oli vähendada protektsionistlikku poliitikat. GATT- põhimõtted: 1. Oma turgu võib kaitsta ainult tollitariifidega, mida hoitakse madalaltasemel (rohkem võivad kaitsta arengumaad) 2. Tariifide ja kaubandustõkete kaotamine ja vähendamine läbirääkimiste teel. 3. Import- ja eksportkaupa tuleb kohelda võrdselt. V.a enamsoodustusleppe korral. 4. Võrdse kohtlemise reegel, kõikidel kaupadel ühesugused maksud. Tollis makstakse aktsiisi ja käibemaksu. GATT- i töö algas läbirääkimiste organ.
Monopolide kätte võis koonduda kogu tootmisala või terve majandusharu. Suurettevõte_monopol võis toota odavamalt, ta suutis endale muretseda kõige kaasaegsemaid masinaid. Monopolid ajasid pankrotti väike-ja keskmise suurusega ettevõtteid ja dikteeris turuhindu. Monopolide tekkides vähenes konkurents. b) teaduse ja tehnika saavutuste kiire kasutuselevõtmine. c) osa riike loobub vabakaubanduse põhimõtetest ja hakkab teostama protektsionistlikku majanduspoliitikat (oma turu kaitsmine välisriikide kaupade eest näiteks tollidega). Protektsionismi teed lähevad need riigid, kellel ei lähe väga hästi (näiteks Suurbritannia) d) suurriikide ja monopolide soov haarata endale uusi turge ja tooraineallikaid 2. Koloniaalimpeeriumid Minevikus oli kolooniaid haaratud näiteks maadeavastuste käigus (Hispaania, Portugal, Holland jmt). 20. saj alguseks olid toimunud olulised muutused. 1
eestlastele tulus kolida rikkamatesse naaberriikidesse, mis sest, et Eesti majandus püsis suhteliselt stabiilne. (Graafik 5 ja 6) (Maailmapanga statistika: http://data.worldbank.org) Graafik 5 Graafik 6 Kokkuvõte Kuna eelmise sajandi Suur depressioon võrdsustas noore Eesti riigi ja ülejäänud Euroopa ja teiste väljarände sihtkohtade elatustaset ja tõi kaasa üleüldsist protektsionistlikku suhtumist majandusse vähendas see väljarännet tugevalt. Võrreldes kohaliku eluoluga oli välismaal elamine ja töötamine lihtsalt palju ebakindlam. Kuid vaadates sarnaseid andmeid tänapäevast ei paista Euroopa majanduse ebakindlus Eesti väljarännet nii palju mõjutavat. Meie majanduse olukord võib olla stabiilne, kuid elatustasemelt oleme me ikka väljarände sihtmaadest kõvasti tagapool. Samuti julgustab väljarändajaid palju lihtsam väljarändega seotud asjaajamine tänu
Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on protektsionistlikku maj viljelev riik,kus suur osa maj on riigi kontrolli all,vohavad riigiettevõtlus ning otsesed maksud(makstakse vahetult tuludel (fitulumaks,ettevõtte tulumax,sotsiaalmax(k.a bürokraatia ja riik sekkub mitmetasandiliselt kodaniku igapäevaellu. Tootmistegurid jagunevad: kohustuslikud kindlustusmaksud)) Kaudsed maksud:käibemaks,aktsiisid,tollimaks.Tulumaks-fi
1929.a. börsikrahhi tulemusena USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid. Sellist protektsionistlikku poliitikat jätkati maailmas läbi 1930-ndate. Et tulevikus sarnast protektsionismilainet ära hoida tegid USA ja Suurbritannia peale II maailmasõda ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogule (Economic and Social Council - ECOSOC) ettepaneku luua rahvusvaheline kaubanduspoliitikat reguleeriv organi. ECOSOC-ile tehtud ettepanekut arutati ÜRO konverentsil 1946 ning ITO ettevalmistuskomiteele anti ülesanne luua ITO. Esimene kaubanduse läbirääkimiste
Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna · Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik, pealinnaks Berliin · Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism.
annaabi.ee 
