· Proteiinkinaaside kõrgendatud aktiivsusega on seotud paljud haigused: erinevad diabeedi vormid, Alzheimeri tõbi ja kõige sagedamini mitmesugused vähktõve vormid. · Sellest tulenevalt on oluline arendada uusi proteeinkinaaside inhibiitoreid, mida saab kasutada raivimitena ja komponentidena erinevates bioanalüüsimeetodites. PROTEIINKINAASIDE INHIBIITORID · Proteiinkinaaside inhibiitoreid saab rühmitada selle alusel, kas need seostuvad proteiinkinaasi ATP- või valkstubstraadi sidumistaskusse. Enamlevinud inhibiitorid on ATP- konkurentsed inhibiitorid. · ATP- konkurentseid inhibiitoreid arendatakse eelkõige ravimitööstuses erinevate haiguste raviks. Näiteks üheks paljutõotavaks ravimikandidaadiks on 4-fenüülamino- kinasoliiniderivaat ZD 1839, mis on disainitud vähi raviks. KASUTATUD KIRJANDUS · ENE 3 · www.google.ee · www.neti.ee · Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna Keemia
analogue-oligoarginine conjugates, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut Darja Lavõgina, magistrikraad, 2007, (juh) Asko Uri, Protein Kinase-Bisubstrate Inhibitor Complex: Crystallographic Insight (Proteiinkinaasi ja bisubstraatse inhibiitori vahelise kompleksi kristallograafiline analüüs), Tartu Ülikool, Füüsika- keemiateaduskond, Orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut Teaduspreemiad ja 2012, Darja Lavõgina; Tänukiri üliõpilaste -tunnustused teadustööde riiklikul konkursil I preemia
Keha vastus paratuberkuloosile on makrofaagide, lümfotsüütide, T-rakkude ja B-rakkude arvu suurendamine põletikukoldes. Lümfotsüüdid hakkavad tootma tsütokiini, mis suurendab makrofaagide kaitsevõimet. Makrofaagid ühinevad, moodustades suuremaid rakke. (Coussents; 2004) Püsivalt nakatunud makrofaagides jääb paratuberkuloosi bakter ellu inhibeerides fagosoomi-lüsosoomi fusiooni ja mitogeeniga aktiveeritud proteiinkinaasi. Aktiveerunud makrofaagid toodavad interleukiini. Interleukiin suurendab T-rakkude hulka ja koloniaalset ekspansiooni. Samuti on makrofaagide ja T-rakkude vahetusläheduses aktiivsed B-rakud, mis aktiveerivad antigeene esitlevate rakkudega ja tõstab interferooni taset. Interferoon vahetab antikehad IgM antikeha IgG vastu. Kui kõik need rakud ja tsütokinees ei suuda patogeeni hävitada, seisab loom silmitsi subkliinilise infektsiooniga. (Wadwha et al; 2013)
Fosforüülitud ensüümid katalüüsivad aktiivses olekus spetsiifilisi keemilisi reaktsioone 1 TM Üheaegselt retseptor ja ensüüm. C-terminuse lähedal on katalüütiline piirkond ja N-terminuse lähedal on ligandi sidumise piirkond. Insuliini retseptor. Kasvofaktorite retseptorid, tsütokiinide retseptorid. IP3, inositooltrifosfaat toimib organellidele, mis seovad Ca+ Ca vabaneb ja aktiveerib Ca-sõltuva proteiinkinaasi Proteiinkinaas fosforüülib spetsiifilisi ensüüme Vabanenud Ca2+ seondub kalmoduliiniga, mis aktiveerib Ca-kalmoduliin- sõltuvad proteiinkinaase Need proteiinkinaasid forsforüülivad edasi. Signaali ülekanne intratsellulaarsete retseptorite kaudu Aktiveeritud retseptor käivitab rakus rea keemilisi reaktsioone, millede abil signaal rakus liigub ja jõuab tsütoplasma valkudeni või tuuma. Steroididele, kilpnäärme hormoonidele, retinoididele.
Shine-Dalgarno järjestuse osa geeniekspressiooni kontrollis (mikroobidel) Mikroobides kontrollib translatsiooni konserveerunud nukleotiidne järjestus AUG koodoni ees. Sellele järjestusele ei pääse ribosoomid ligi kui sinna on seotud translatsiooni repressorvalk. Temperatuuri tõus lülitab sisse, ribolüliti välja, antisense RNA lülitab välja. Geeniekspressiooni kontroll fosforüülimise tasemel. Translatsiooni algatusfaktori eIF2 fosforüülimine proteiinkinaasi poolt viib valgusünteesi alla. Kui eIF2 on seotud GDP-ga, siis nukleotiidivahetusfaktor eIF2B eemaldab temalt GDP ja asendab GTP-ga ning eIF2 aktiveerub. Kui aga eIF2 on fosforüülitud, siis seob ta eIF2B ja selline kompleks on täiesti inaktiivne. Eukarüootide mRNA translatsiooni alustamist mõjutab sageli stardikoodonite „lekkiv skanneerimine“. Mitte esimese, vaid järgmiste AUG stardikoodonite lugemine ribosoomi subühiku poolt võib
See tagab ensüümreaktsioonide eraldatuse ja kindla järjestuse · Substraadi ja kofaktorite kontsentratsioon Kovalentne modifitseerimine: Fosforüleerimine(pöörduv): · Fosfaatrühma liitumist ensüümi türosiini-, seriini- või treoniinijäägiga katalüüsivad proteiinkinaasid · Fosfaatrühma allikaks on ATP, cAMP, GTP · Defosforüülimisreaktsiooni katalüüsivad fosfataasid · Inimese genoomis on teada 575 proteiinkinaasi kodeerivat geeni · Fosforüülimisreaktsioonid toimuvad kõikides elusorganismides Limiteeritud proteolüüs: Ensüümi polüpeptiidahela teatud peptiidsideme(te) hüdrolüüs spetsiifilise proteaasi toimel aktiveerib ensüümi. Näit. Pankrease proteaaside aktivatsioon kaksteistsõrmiksooles (duodenum). Pankrease ensüümid on pankrease nõres inaktiivsete proensüümide ehk sümogeenidena. Ensüümide aktivatsioon toimub alles kaksteistsõrmiksooles, see algab
neerudes, nende stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide sissevool rakku, erutuvus tõuseb, intensiivistub lipolüüs, elavneb insuliini sekretsioon, südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb.2 adrenoretseptorite stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide väljavool rakust, lõõgastuvad bronhide,seedetrakti, skeletilihaste veresoonte ja emaka silelihased. Transmiteri seondumine -adrenoretseptoritega kutsub esile CAMP tekke, mis põhjustab rakusisese proteiinkinaasi aktivatsiooni. 7 Adrenaliini ja noradrenaliin ilmudes vereringesse, mõjub see adrenergilistele retseptorite kaudu erinevates kehapiirkondades, suureneb südame löögisagedus, tugevneb südame kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglustub.(1) Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni
ning tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK-de ja 13 tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. 5.)Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb. : MPF (mitoosi tekitav faktor) tsükliini ja proteiinkinaasi sisaldav kompleks, mis põhjustab raku sisenemise M faasi. Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustades kompleksi, mida nimetatakse ka MPF (M-phase promoting factor). Teatud kriitilise MPF-i kontsentratsiooni juures käivituvad sündmused, mis on vajalikud mitoosi alustamiseks (kromatiin kondenseerub, tuumaümbris laguneb). MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF
annaabi.ee 
