maadesse ning tänaseks on sellest saanud üle maailma populaarne küpsetusviis. Röstimine Röstimine on põhimõttelt sama mis grillimine – kuivkuumutamine hõõguvate süte/küttekeha kohal või kõrval. Pannil röstitakse toiduaineid ilma rasvaineteta (nt pähklite röstimine). Denatureerumine Igasuguse toiduvalmistamise juures toimuvad proteiinidega muutused. Ainult õigesti töödeldes saadakse proteiinirikastest toiduainetest heakvaliteediline ja maitsev toit. Kui proteiinirikkaid toiduaineid kuumutatakse, käsitletakse mehaaniliselt või segatakse tugevasti koos happe-või soolalahusega, siis nende sisemised sidemed rikutakse ja proteiinid denatureeruvad. Molekulide ehitus puruneb ja suurem osa veesidumisvõimest hävib ning proteiinide lahustuvus väheneb. Praktikas avaldub see: • pihvi praadides – küpsetamata poolele tekivad vedeliku piisad; • liha keetmisel kui liha pannakse keema külma vette – moodustub vaht;
proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini.
Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe sööda proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega.
iga päev kaubaautosid, et need viia mandri supermarketitesse. Mida enam riik areneb, seda rohkem liha tarbitakse. Kuidas saab suurenevat üleilmset nõudlust täita, ilma koonduslaagri kombel kariloomi kasvatamata? Kariloomadest, kes ei näe kunagi heinamaad, toodetakse liha kiiremini, kui see toimuks vabas looduses. Neil tohututel söötmisplatsidel, kus kasvavad miljonid kariloomad, ei kasva ühtegi rohuliblet. Kaubikurivi toob igast riigi nurgast tuhandeid tonne vilja, sojaumbe ja proteiinirikkaid graanuleid, milledest saab lõpuks liha. Selle tulemusena kulub 100l vett,et toota 1 kg kartuleid. 4000l vett,et saata 1 kg riisi ja 13 000 l vett, et saada 1kg loomaliha. Lisaks veel kütus, mis kulub transpordile. Meie põllumajandus toimib naftaenergial. See toidab Maal poole rohkem inimesi, kuid on asendanud mitmekesisusestandartitega.. See on pakkunud mugavust kuid samas paneb sõltuma naftast. See on aja uus mõõt. Maailma kell lööb nüüd nende väsimatute masinate
Söötade ja looma keha keemiline koostis. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor moodustavad mitmesuguste ühenditena taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%.
kuigi piimatooteid on siiski parem vältida. Lisage toidule mitte enam kui 15-30g paastuõli või 1-2 supilusikatäit koorevõid. Loomuliku hügieeni üheksa reeglit toiduainete liigitamise kohta. Nüüd, kui teil on teada organismi poolt erinevate toiduainete omastamiseks kuluv aeg ning nende klassifikatsioon, pöördume dr. Herbert Seltoni soovituste poole, mis puudutavad toiduainete omavahelist sobivust: 1. Ärge tarbige proteiinirikkaid toiduaineid koos toiduainetega, mis sisaldavad suures koguses tärklist. Polkovnik Bredford ja laamad toonitasid selle printsiibi erakordset olulisust. Miks? Sest proteiinid saavad organismi poolt õigesti omastatud siis, kui magu eritab suures koguses hapet, mis hävitab süljes sisalduva amilazi1 kuid see ferment on vajalik tärklise lagunemiseks. Sel põhjusel ei saa proteiinid ja tärklis seedida samaaegselt. Kas see tähendab loobumist lihast ja
annaabi.ee 
