Inimkaubandus Eestis Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon, mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda. Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad inimkaubanduse ohvriks, minnes pahaaimamatult tööle näiteks välismaale lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne. Teine osa naisi teavadki, et lähevad välja
elukutselise prostituudi tegevus: seksuaalteenuste müük raha eest. Prostitutsioon laiemas mõttes võib tähendada mistahes hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest: kingitusi, soosingut, karjääri jmt. Ülekantud tähenduses nimetatakse prostitutsiooniks või prostitueerimiseks ka igasugust kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Prostitutsioon) Prostitutsiooni tekkepõhjused Prostitutsioonil võib olla mitmeid tekkepõhjusi. Meie ühiskonnas on need põhjused jätkuvalt majanduslikud. Seda väidet kinnitab asjaolu, et prostitutsioonilaine tõusul 90-ndate keskel olid sellesse võrdselt haaratud nii eesti kui ka vene rahvusest naised, sest majanduslik olukord riigis oli kõigi jaoks raske, eriti suure töötusega piirkondades. Nüüd, kui inimeste elujärg on paranenud ja eesti keelt kõnelevatel naistel tekkisid paremad võimalused töö leidmiseks on prostituutide
2. Inimkaubandus Eestis Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon, mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda. Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad inimkaubanduse ohvriks, minnes pahaaimamatult tööle näiteks välismaale lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne. Teine osa naisi teavadki, et lähevad
Aga ühel õhtul juhtus siuke asi, et läksid siis poole pealt sinna motelli ja hakkasid neid süüdistama ja tahtsid vangi viia, aga sellel välismaalasel polnud raha, kuna ta raha oli püksitaskus, kus oli peale selle ka sink, mille tõttu Berganza need püksid õue oli viinud, et sealt sinki süüa. Ja ühesõnaga need püksid ja raha olid kadunud nüüd. Aga mendid tahtsid raha kuidagi saada ja siis otsustasid, et teevad võõrastemaja omanikule trahvi, et too laseb oma majas prostitutsioonil aset leida, aga see naine hakkas vastu ja rääkis, et ta näeb läbi nende skeemi, et teab, et see politseinik ja libu sõbrad on ja koostööd teevad, aga keegi ei uskunud teda ja ta viidigi kongi, kus sai trahvi. Ühel õhtul linnakohtunik läks Berganza ja ta peremehega koos patrullima, kuna kuulis, et kuskil pidid vargad olema ja ta ütles Berganzale, et äss, võta varas kinni ja Berganza jooksis selle politseinikust omanikule kallale, sest tal oli
(Kask, Pettai, Proos 2006) ,,Eesti on algpunkt, transiidi- ja sihtmaa naistele, keda sunnitakse prostitutsioonile!" Sellise pealkirjaga algab Ameerika Ühendriikide iga-aastases inimkaubanduse kohta käivas raportis Eestit sisaldav peatükk. Selles soovitatakse inimkaubandusega tegelevate kirjategijatele määratud karistusi karmistada. (Õhtuleht 2011) Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad inimkaubanduse ohvriks, minnes pahaaimamatult tööle lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne. Välismaal töötamist peetakse tavaliselt
- suurlinnade kasva, iseäranis U’s. 19saj elas 50% elanike 50tuh elanikega keskustes. Euroopas tekkis 19.saj palju suurlinnud, II pooleks oli juba 43 suurlinna. (18.saj lõpul olid vaid London ja Pariis). Eluolu linnas võrdluses maaga. Linnas inimeste sotsiaalne käitumine muutus. Eluruumide nappus- rendi hinnad kasvasid- erinevad pered elevad koos. Polnud võimalikud suured pered, tuumipered. Lahtuste arv oli 3,4 korda suurem, kui külas/maal. Anonüümne rahva hulk, mis lubas levida prostitutsioonil. Abieluväliste laste arv oli 2korda suurem. Kuritegevuse ja enesetappude kasv. Meeste suurem enneaegne suremus. Linnad suburaniseerusid- jõukamad oli linna keskustes, vaesemad valgusid äärelinnadesse. Iive oli negatiivne hoolimata noorest elanikkonnast. Alles 19.saj lõpuks saavutasid suremus näitajad parema tulemuse. Massimigratsioon (USAsse) ja selle peamised trendid 19. sajandil. 19.saj jooksul liikus 40milj inimest Euroopast välja
annaabi.ee 
