Arahhidoonhape on väga oluliselt seotud valgusünteesimise protsessis ning lihashüpertoofias peale treeninguid. Arahhidoonhape samuti võimendab IGF-1 (Insulin-Like Growth Factor) signaalide saatmist, parandab keha lihasmassi taastumist. Samuti suurendab Arahhidoonhape lämmastik oksiidi (NO) tootlikkust lihastes. Lisaks parandab arahhidoonhape lihastes veresoonkonda, kuna stimuleerib ka veresoonte taastumist. Prostaglandiine toodetakse paljude rakkude poolt; põhjustab silelihaste kontraktsiooni, trombotsüütide agregatsiooni, põletikku. Erinevalt teistest signaalmolekulidest eksotsüteeritakse prostaglandiine konstitutiivselt; kui aga rakke aktiveerida koe vigastamise või mingi keemilise signaali poolt, siis nende süntees tõuseb. Teatud prostaglandiine toodetakse suures hulgas emakas, kui algab sünnitustegevus. Need on olulised emaka silelihaste kontraktsiooni stimuleerimisel
kortisooli produktsiooni. Selle kortisooli mõjul väheneb platsenta poolt progesterooni produktsioon ja suureneb östrogeenide produktsioon. See toob kaasa emaka kontraktiivsuse suurenemise. Väljakantud loode laskub emakas allapoole emakakaela piirkonda ja tekitab selle venituse. Selle venituse tagajärjel vabaneb rohkesti osküdotsiini. Kuna emaka tundlikkus oksüdotsiini suhtes on tõusnud, siis emaka kontraktsioonid tugevnevad järsult. Oksüdotsiini mõjul vabaneb emakas ka prostaglandiine, millel on samuti kontraktsioone tugevdav mõju. Pärast sündi platsenta eemaldub samuti ja oksüdotsiini mõjul tõmbub emakas kokku, mis on oluline verejooksu katkestamisel. Lõtv emakas veritseks edasi. 8
Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega barjääri, kust ei pääse läbi suured ja/või negatiivse laenguga proteiinid
Termoretseptorid on kiiresti adapteeruvad vabad närvilõpmed, 1 mm retseptiivse väljaga naha pinnal. Külmatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 10°-40° C. Kuumatundlikud retseptorid aktiveeruvad temperatuuridel 32°-48° C. Alla 10° või üle 48° C temperatuur stimuleerib eelkõige valu, mitte termoretseptorid. Valutundlikkus Valu annab teavet kudesid kahjustavast ja tervist ohustavast olukorrast, see aitab elus püsida. Koe ärritus või vigastus vabastab prostaglandiine, kiniine ja kaaliumi ioone, mis stimuleerivad valuretseptoreid kestvamalt, isegi pärast valutekitava stiimuli lõppu. Age (terav, kiire, torkav) valusignaal jõuab ajju väga kiiresti, 0.1 sekundiga stiimuli toimimisest. On omane pindmisele koele. Kestev (piinav, krooniline, põletav, tuikav) valu algab sekundi või enamgi pärast stiimulit ja selle intensiivsus suureneb järkjärgult. Kehatunnetus kehaosade (eriti pea ja jäsemete) vastastikune asend ja liikumine.
seotud signaali ülekande raja. Seda ainet kasutatakse juba üle 100 aasta stenokardia raviks. Normaalselt organismis sünteesitakse NO-d ensüümi NO süntaasi poolt, mis deamineerib arginiini. NO toimib lokaalse mediaatorina, ta difundeerub läbi membraanide ja mõjutab naabruses asuvaid rakke. Närvikasvufaktorit e. NGF-i (nerve growth factor) sünteesivad kõik koed, mis on innerveeritud sümpaatiliste neuronite poolt. Ta on sensoorsete ja sümpaatiliste neuronite troofiline faktor; Prostaglandiine toodetakse paljude rakkude poolt; põhjustab silelihaste kontraktsiooni, trombotsüütide agregatsiooni, põletikku. Teatud prostaglandiine toodetakse suures hulgas emakas, kui algab sünnitustegevus. c) sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (näit. atsetüülkoliin, norepinefriin ehk noradrenaliin, gamma-aminovõihape), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Võimalik on ka
fosfolipiididest. Järgnevalt annab vaba arahhidoonhape vastavate ensüümide toimel erinevaid eikosanoide. Arahhidoonhappe kaskaad algab järgmiselt. Rakuvälise stiimuli toime retseptoritele aktiveerib fosfolipaas A2. See eraldab biomembraani 10 fosfolipiididest arahhidoonhappejääke, mis muutuvad edasi kahes põhirajas (tsüklooksügenaasne ja lipooksügenaasne rada). Tsüklooksügenaasne rada toodab AA-st prostaglandiine ja tromboksaane. Lipooksügenaasne rada kasutab seda HPETE-de, leukotrieenide ja HETE-de biosünteesiks. (joonis, õpik II, lk 131, joonis 94). Prostaglandiinid (PG) on lokaalsed keemilised signaalmolekuulid, neid nimetatakse ka põletikumeidiaatoriteks. Nende toime on retseptor-vahendatud. PG puhul G- valkudega interakteeruvate retseptorite avil. PG-d mõju piirdub suhteliselt väikse rakurühmaga sest peale vabanemist haaratakse nad kiiresti rakkude poolt ja inaktiveeritakse
Graanulites histamiin,lipaasid, ribonukleaasid. Graanulites neutrofiilidega võrreldes veelgi tugevama toimega ühendid. Basolfiilid 0,01-0,3% vere tuumaga rakkudest. Kudedes rohkem. Kudedes mast rakkud, nimetatkse nii Graanulites histamiin , hepariin. Sarnane eosinofiilife graanulite sisaldisele, aga võivad sekreteerida signaalmolekule vt alla. IgE retseptorid – allergilised reakstioonid Sekreteerivad prostaglandiine, leukotrieene MONONUKLEAARSED FAGOTSÜÜDID MONOTSÜÜDID VERES MAKROFAAGID KUDEDES: ALVEOLAARSED MAKROFAAGID - KOPS HISTIOTSÜÜDID - SIDEKOES KUPFFERI RAKUD – MAKSAS MESANGIAALRAKUD - NEERUDES MIKROGLIIA RAKUD - AJUS OSTEOKLASTID - LUUDES OPSONISEERUMINE-(4000X ERINEVUS) väljanägemine võib olla erinev kudedes paiknevates makrofaagides, aga kõigile omane hea
Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle.
mõjutades und, tähelepanu, õppimisvõimet. 29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule. Näiteks atsetüülkoliin indutseerib skeletilihasrakus kontraktsiooni, südamelihasrakkudes aga hoopis aeglustab kontraktsioonide sagedust, pankrease atsinaar-rakkudes põhjustab atsetüülkoliin aga seedeensüümide eksotsütosi. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et erinevates rakkudes on ühe ja sama lüliti külge ühendatud erinevad juhtmed. Prostaglandiine toodetakse paljude rakkude poolt; põhjustab silelihaste kontraktsiooni. 30 Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi. Põhjuseks kas autoantikehade produktsioon müeliini valgu suhtes või vastavate proteaaside produktsioon. Demüeliniseerunud närvides on aktsioonipotentsiaali edasiliikumine aeglane. 31. Nimetage ja iseloomustage transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi. Mootorneuronite probleemid: Na+ kanalid. Tsüstiline fibroos : Cl-kanalid
annaabi.ee 
