3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis prlesid pstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule nidati seda, mis toimus maja sisemuses (selle aparaadi konstruktsioon on meile lhemalt tundmatu), ja theologeion, millel
Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra). Orkestra taga oli eriline ehitis skeene, kust ilmusid välja näitlejad. Hiljem arenes sellest keeruline sammastega ehitis, näitlemine koondus selle eelduva osa- proskenioni- katusele. Kreeka kunst arenes välja u. Aastaks 600 e.Kr. Järgnes kolm perioodi: templite liigid 1. Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 e.Kr. 3. Hellenistlik e. hiline aeg 323 e.Kr. - 30 p.Kr. Arhitektuuri põhiülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid enamast ristkülikukujulise põhiplaaniga. Alguses oli ehitusmaterjaliks puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor.
,,kettaheitja", Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest. Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka
• Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi polnud 2. Joonia stiil VäikeAasias, pikem kui dooria, on baas, kapital koosneb spriraalsetest vormidest 3. Korintose stiil armastasid roomlased, hellenistlikul ajastul, pikem, saledam jne. Kreeka ehitusmälestised: • Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses
lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill,A.2004, lk 276) Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule näidati seda, mis toimus maja
nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill, A.2004, lk 276) Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule näidati seda, mis toimus maja
7. Vana-Kreeka arhitektuur Teatrikunst kasvas välja jumal dionysose austamise pidustustest (teater ehk theatron). Toimusid vabas õhus. koosnes orkestrast (all orus asuv ümmargune väljak tantsisid tantsijad ja laulis koor), skeene-st (orkestra taga, sealt ilmusid näitlejad ja oli etendusele fooniks) ning proskenion (skeene arenes mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ning näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa (proskenioni) katusele). Kreeka kunsti kolm perioodi: Arhailine e. vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr Hellenistlik e. hiline aeg 323-30 eKr Arhitektuuris tähtsaim ülesanne ehitada templeid Tavaline tempel ristkülikukujuline, materjaliks esialgu puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) ning kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa tempel seisab alusel,
annaabi.ee 
