Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime Asendirefleksid Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis Hoiakurefleksid Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes
· Igasugust tegevust saab edukalt juhtida vaid siis, kui on tagatud adekvaatne informatsioon ülesande täitmise kohta · Ka motoorse tegevuse reguleerimiseks ei piisa üksnes programmeerivatest ja juhtivatest närvikeskustest · Motoorika koordinatsioonile on iseloomulik töötavalt organilt reguleerivale närvikeskusele tagasipöörduvate signaalide ehk tagasiside (ingl. feedback) olemasolu · Kesknärvisüsteemi informeerimine perifeerias esile kutsutud talitlusest toimub eelkõige proprioretseptoritest (lihaskäävid, kõõlusorganid) lähtuvate aferentsete signaalide abil · Seda täiendab informatsioon - nägemisorganist - kuulmisorganist - tasakaaluorganist - naha- ja liigeseretseptoritest Tagasisidestuva informatsiooni alusel · Tehakse liigutustegevuses või kehahoiakus vajalikke korrektiive · Kooskõlastatakse liikumisaparaadi erinevate lülide tegevust · Tagasisidestuv informatsioon koondub väike- ja vaheaju (põhiliselt talamuse) spetsiifilistesse
ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18
tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Asendirefleksid * Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel * Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel * Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest * Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid * Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis o Hoiakurefleksid o Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid * Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks * Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes
1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 76
1) ÕRNKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas – nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest
1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest
Vegetatiivsetel närvidel on palju madalam labiilsus ja nad juhivad erutust tunduvalt aeglasemalt kui somaatilised närvid. Erutuse ülekanne ühelt vegetatiivse närvisüsteemi neuronilt teisele ja vegetatiivsetelt närvidelt innerveeritavale organile toimub närvilõpmetes tekkivate mediaatorite abil atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus organismis toimub reflektoorsel teel. Lihastööl kulgevad impulsid lihaste proprioretseptoritest, siseelundite retseptoritest ja mujalt aju mitmetesse osadesse. Motoorsete reflekside kõrval kutsuvad nad esile keeruka koordinatsiooniga vegetatiivseid reflekse. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kahest osast: 1. Sümpaatiline närvisüsteem Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub pupilli lahenemine, bronhide laienemine, südame kokkutõmmete kiirenemine ja tugevnemine, südame veresoonte laienemine, mis on väga tähtis tema kõrgema
annaabi.ee 
