Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhaanilisi seaduspärasusi, milliseid on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõigepealt tuleks mainida üht lihtsamat tingimatut (kaasasündinud) elementaarset motoorset refleksi venitusrefleksi ehk müotaatilist refleksi, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate proprioretseptorite ärritamisele. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline alla kriipsutada, et venitusrefleksi latensiaeg on ülilühike 6-10 tuhandik sekundit! Lihaste töö koordinatsiooni aluseks maksimaalkiirusega jooksul on ka sellised fülogeneesis kujunenud närvikeskustevahelised seosed nagu lihaste antogonistide kaasuv ehk retsiprookne innervatsioon (agonistide näiteks sirutajate lihaste
Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus
korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL:
valuretseptoreid kestvamalt, isegi pärast valutekitava stiimuli lõppu. Age (terav, kiire, torkav) valusignaal jõuab ajju väga kiiresti, 0.1 sekundiga stiimuli toimimisest. On omane pindmisele koele. Kestev (piinav, krooniline, põletav, tuikav) valu algab sekundi või enamgi pärast stiimulit ja selle intensiivsus suureneb järkjärgult. Kehatunnetus kehaosade (eriti pea ja jäsemete) vastastikune asend ja liikumine. Kinesteesia e liikumistaju lihastes ja kõõlustes peituvate proprioretseptorite abil annab teada lihase pingestatusest, kõõluse venitusest ja liigese asenditest. Somatosensoorsetelt retseptoritelt liigub info ajukoore primaarsele somatosensoorsele väljale ja väikeajju.
Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi, tsooniteraapia, punktmassaaz. Alkoholismiravil võib kujundada refleksi, kus üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Asendirefleksid säilitavad keha tasakaalu ja asendit. Need põhinevad silmade ja naha retseptorite ning sisekõrva proprioretseptorite ja ka teiste retseptorite saadetavatel impulssidel. Kui impulsid on jõudnud ajju, saadetakse sealt nüüd omakorda impulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad tasakaalu säilitada/taastada. Refleksid toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel. Refleksi kulgemise teed nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaare osad on: sensoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemi; kesknärvisüsteemi vastav keskus,kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse
talitlust jne. Spetsiifilise süsteemi talitlus väljendub mitmesuguste ärrituste analüüsimises ja sobivate vastureaktsioonide leidmises. Sellega on lahutamatul seotud organismi mittespetsiifiline süsteem, mis reguleerib ja muudab spetsiifiliste ärrituste vastuvõtmist ning organismi efektoorset talitlust. Mittespetsiifiline süsteem ei ole seotud ühegi spetsiifilise tundlikkuse analüüsiga ega kindlate reflektoorsete reaktsioonide vallandamisega. See süsteem saab informatsiooni proprioretseptorite, kuulmis- jt signaale kandvate spetsiifiliste teede külgharudelt. Ühele ja samale neuronile võivad saabuda mitmesuguse päritoluga impulsid keha erinevatelt retseptoritelt. Impulsside koondumine (konvergents) loob võimaluse nende vastastikusteks mõjutamisteks. Seepärast omistataksegi mittespetsiifilisele süsteemile suur tähtsus organismi funktsioonide integreerimisel. Mittespetsiifilise süsteemi neuronid on paljude erineva kujuga jätketega. Jätkete rohkus kindlustab
vere CO2 muutuste suhtes, O2 muutuste suhtes vähem tundlik. Hingamiskeskust mõjutab ka piimhape ja vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. CO2 mõjutab HK-st peale otsese kokkupuute ka reflektoorselt veresoones paiknevate kemoretseptorite kaudu. Viimaste tundlikkus CO" liia ja O2 puudulikkuse suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK- sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate
muutuste suhtes, O2 muutuste suhtes vähem tundlik. Hingamiskeskust mõjutab ka piimhape ja vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. CO2 mõjutab HK-st peale otsese kokkupuute ka reflektoorselt veresoones paiknevate kemoretseptorite kaudu. Viimaste tundlikkus CO" liia ja O2 puudulikkuse suhtes on tunduvalt suurem kui HK-se närvirakkudele. Mõjutusi saab HK ka kopsudes olevailt retseptoreilt (kopsudest tulenevad aferentsed närviimpulsid ning hingamislihaste proprioretseptorite ärritamisel tekkivad impulsid juhitakse uitnärvi vahendusel HK-sse). Apnoe. Inimene saab teatud piirides tahtlikult hingamist muuta, hinge kinni hoida (apnoe) või hüperventeerida (seotud ajukoore talitlusega). Ajukoore talitlusega on seotud ka hingamistegevuse stardieelsed muutused (stardipalavik). Hingamine madalama ja kõrgema atmosfäärirõhu juures võrreldes õhurõhuga merepinnal. Madalama Atmr-ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate.
annaabi.ee 
