1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (..
C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape) C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape)
Aldehüüdi ja happe R saame CH 3 CH 2 CH 2 COOH C 6 H 14 alkaanist 1C ja 3H lahut- C 3 H 7 COOH butaanhape mise teel. 5+1 Sirge ahelaga alkaanid võivad moodustada C 5 H 11 CHO kahe karboksüülrühmaga happeid, neid nimetatakse dihapeteks. HOOC CH 2 COOH propaandihape Etaanhape e. äädikhape o CH 3 COOH o HOOC CH 3 Füüsikalised omadused Värvuseta iseloomuliku lõhnaga vees lahustuv vedelik. Veevaba etaanhape (100%) muutub alates -16°C ja alla jääga sarnanevaks tahkeks aineks seda nim. jää-äädikaks. Keemilised omadused Etaanhape ja teised karboksüülhapped on nõrgad happed. Ometigi on neil olemas kõik happeomadused: o Toime indikaatorile Lakmus punaseks o Reageerivad aktiivsete metallidega sool (etanaat) + H 2
O O + H2O (H+) OH + butaanhape + etaan 7) Etaandihape + kaalium O O HO OK OH OK O + 2K O + H2 kaaliumdietanaat 8) propaandihape + metanool O O O O O O HO + OH HO OH OO + H2 propaan 9) 3-hüdroksübutaanhape + kaltsiumkarbonaat OH O O OH OH O 2 OH + CaCO3 OCaO + H2CO3 10) metaanhape + propaan-2-ool O OH
C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape) C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape)
välja. Kui hape sisaldab mitut karboksüülrühma, siis kasutatakse eesliiteid di-, tri- jne. Kui süsinikahel hargneb või sisaldab ka teisi funktsionaalrühmi, siis kasutatakse eesliiteid nagu teistelgi juhtudel. H COOH - metaanhape (sipelghape) 2-hüdroksüpropaanhape 2-hüdroksü-2fenüületaanhape propeenhape benseenkarboksüülhape propaandihape 1,2-benseendikarboksüülhape 3-klorobutaanhape Sagedamini esinevate karboksüülhapete puhul on lubatud kasutada ka triviaalnimetusi, mis tavaliselt viitavad mingile looduslikule objektile, milles seda hapet leidub, näiteks: metaanhape sipelghape, etaanhape äädikhape, butaanhape võihape, etaandihape oblikhape jne. 1.4.1. Karboksüülhappe soolad Karboksüülrühma (-COOH) vesiniku ioon on asendatud leelismetalli iooniga.
NH2 NH2 t° CH3 CH2 CH COONH 4 CH3 CH2 CH COOH + NH3 7. a) butaanhape (võihape), b) 2-metüülpropaanhape (isovõihape), c) kaaliumetanaat (kaaliumatsetaat), d) propaandihape (maloonhape), e) kaltsiumetaandiaat (kaltsiumoksalaat), f) naatriumbensoaat, g) butaandihape (merivaikhape), h) tsüklopentaan-1,3-dikarboksüülhape, i) okt-3-eenhape, j) 2-klorobut-3-eenhape, k) 2-etüül-6-hüdroksüheksaanhape O 8. a) HCOOH b)
annaabi.ee 
