Populatsioon rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud Geograafiline populatsioon loodusgeograafiliselt ühtlases kohas, koosluse poolest mitmekesisel maastikul Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm Populatsiooni tihedust saab mõõta kõikide isendite loendusega, väljapüügi või proovialade tegemisega. Suhteline tihedus näitab indeksit vahe või muutuse kohta. Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) palju järglasi, väikesed järglased ja väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised K-strateegia keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased suht suured ja hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal
· Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha) Populatsioon · Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Populatsioon · Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) Populatsioon
· Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria)
· Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria)
• Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid • Generalistid – laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid • Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe • Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: • eksperiment e. katse • vaatlus • monitooring e. seire • modelleerimine • proovialade meetod • loendus – a) absoluutne, b) suhteline, • analüüs - a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. • bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria)
aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. · Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod.(tabel meetod) · Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine
tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. 5) Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod.(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal
tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2)Vaatlus- jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks 3)monitooring ehk seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4)modelleerimine- tunnetusmeetod. mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimustulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. 5)Proovialade meetod: nt:taimkatteüksus<->kvadraali pindala(tabel) 6)Loendus-loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla absoluutne(kõik isendid) või suhteline(osa tervikust). 7)analüüs- teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omette uurimises. Analüüs võib olla kvalitatiivne(koosluse liigilise koosseisu tuvastamine); kvantitatiivne analüüs(liikide ohtruse,
Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi Populatsioon Suhteline tihedus - on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvuttatakse indekseid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast. Seire saab teada mitu sitikat satiks sel aastal selles kohas oli. Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: kõikide isendite loendus(suurulukid) väljapüük(väikeste tiikide kalastiku uurimisel) proovialade meetodid(taimed) Transiitseire kõnnin iga päev ühest kohas ja püüan kinni kõik putukad,kes sellel ala mulle vastu tulevad. Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv. Arvukust muudab sisse-, väljaränne ja sündimus/suremus. Sündimus saab uurida populatsiooni kohta, isendi kohta. Sündimus on ajaühikus sündinute arv. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv Ellujäämus iseloomustatakse kõverusega. Reproduktiivne iga, kus on võimalik saada järglasi
· Vaatlus jälgimine · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. · Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimustulemuste tõlgendamises. · Proovialade meetod · Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Loendus võib olla: 1) absoluutne hõlmab uuritava kogumi kõik isendid; 2)suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). · Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises
Joonis 4. Põlevkivi kasutus kütusena. Jooniselt on näha põlevkivi kasutuse tippaega ja selle järgset langust, mis tulenes üldisest nõukogudeliku majanduse ümberkorraldamisest, 30 peale mida vähenes põlevkivi kasutus, ning seda, et lähiminevik on põlevkivi tarbimise poolest olnud üsnagi stabiilne (kasvava trendiga). Allikas: Statistikaameti kodulehekülg Kaheksakümnendate aastate lõpust alates on enamiku proovialade kasvukõverates märgata langustendentsi (Kaasik, Ploompuu 2005). On täheldatud ka turbasammalde taasilmumist ja nende katvuse suurenemist ning raskemetallide sisalduse vähenemist sammaldest (Karofeld et al 2007: 47). Seda võib seostada põlevkivielektrijaamade tuhaheitmete vähenemisega ja üldse nõukoguliku majanduse ümberkorraldamisega (Kaasik, Ploompuu 2005). Lähiminevikus ja tulevikus peaks andma positiivset mõju nii puude juurdekasvu
4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit. kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. Modelleerimisele sarnane on analoogide meetod uurimismeetod, milles ühe eseme või nähtuse kohta saadud teadmised omistatakse teisele, vähem uuritule. Analoogiast võivad lähtuda teaduslikud hüpoteesid. 5) Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod. Endla Reintam, 2008/2009 9 Taimkatteüksus Kvadraadi pindala (m2) mets koos puurindega 200500 metsa alustaimestik 50200 rohumaa (niit) 50100 (1025) umbrohukooslus 25100 samblad 14
Tihedus on indiviidide arv ühikulise pindala või ruumala kohta. Eristatakse keskmist ja ökoloogilist tihedust. Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Tihedus ja arvukus siiski omavahel orgaaniliselt seotud. Esinemissagedus – proovide osakaal, kus liik leidub. Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus, 2) väljapüük 3) erinevad proovialade meetodid. Populatsiooni arvukuse muutustel on neli peamist demograafilist põhjust: sisseränd, väljaränd, sündimus ja suremus. SÜNDIMUS JA SUREMUS Sündimus (nataliteet) - ajaühikus sündinud isendite arv. Teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Sündimus jaguneb: 1) Maksimaalne sündimus 2) Ökoloogiline e realiseerunud sündimus
annaabi.ee 
