Positiivse laenguga kehas on prootonied rohkem kui elektrone. Posit. Laenguga keha haarab elektrone. Kui kehad ühendada, hakkavad elektronid posit, laenguga kehalt liikuma. Posit. Keha elektrilaeng väheneb, sest prootonid asenduvad elektronidega. Kui laengud saavad võrdseks siis ülekanne lakkab. ELEMENTAAR LAENG Elementaarlaeng on kõige väikseb looduses esinev laeng. Kokkuleppeliselt on elektronidel negatiivne laeng ja prootonitel positiivne laeng Tähis: e ELEKTRIJUHT Elektrijuht on aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda. N: metallid jne. elektrijuhis on suur hulk vabu laengukandjaid. Juhis tekib elektrivool siis, kui juhis on elektriväli. MITTEJUHT Mittejuht ehk isolaator on aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng edasi ei kandu. N: destilleeritud vesi. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid, seega ei saa seal elektrivoolu tekkida. ELEKTRIVOOLU TOIMED
Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisaldavad vähe vabu laengukandjaid. Tekkiv elektrivool on nõrk või olematu. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed prooton ja neutron. Elektronidel on elem.laeng -1,6*10-19 C. Ja prootonitel+1,6*10-19 C. C-üks kulon on laeng, mida , mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid on vahepealse juhtivused, laengukandjad ei ole küll vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta.
ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 12.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab:N(t)= N0e-t N(t) on aja t möödudes alles olev
klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng
Prootonite arv Neutronite arv Elektronide arv element arv Liitium 7 3 4 3 Naatrium 23 11 12 11 14. Kuidas tekib anioon ja kuidas tekib katioon? V: Anioon on negatiivse laenuguga ioon, katioon on positiivse laenguga ioon. 15. Millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on laeng ja millistel mitte? V: Katioonidel, anioonidel, prootonitel ja elektronil on. Neutronil laeng puudub. 16. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? V: Vähimat looduses esinevat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. 17. Kui suur on laenguga osakeste elektrilaeng? V: Nii suur kui on nende kogu laeng. 18. Kuidas on laetud keha elektrilaengu suurus seotud elementaarlaenguga? V: Laetud keha elektrilaen on võrdne elementaarlaengute summaga. 19. Selgita kuidas toimub elektrilaengu ülekanne ühelt kehalt teisele kasutades elektrijõu
3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? Prootonitel on positiivne laeng ja neutronitel laeng puudub, seega aatomi tuuma laeng on alati positiivne ja määratud prootonite arvuga. Prootonite arvu aatomi tuumas nimetatakse tuumajõuks. 7) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber
tehnika vahel on säilinud. Higgsi osake on kahtlemata kõige rohkem kõneainet pakkunud osake füüsika ajaloos. Füüsikas on teatavad liiki osakesed, mis kannavad edasi vastastikmõju, mida nimetatakse boosoniteks. Selle teooria lahendas paljud probleemid, kuid tekitas ka uusi. Esiteks ei ole me veel Higgsi osakesi näinud ja teiseks me ei tea, kui rasked nad ise on. Higgsi osakeste loomiseks tuleks lasta prootonitel kokku põrgata valguse kiirusele lähedasel kiirusel. Veel on vara öelda, kas stringiteooria on üks füüsika paremaid leiutusi või kaob see ajaloo prügikasti sarnaselt 18. Sajandi soojusaine kalooriku kohta välja töötatud teooriaga. M-teeoria hõlmab kõiki stringiteooriaid ja asendab ühemõõtmelise stringi elementaarobjektiga, mis kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab
Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga?
orgaanilised ained. Kuidas see liitumine võimalik oli, vaatleme esmalt lihtsate ühendite tekkimise näitel. Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed neutronid. Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed elektronid laenguga -1. Kuna + ja laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi. Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12. Mendelejevi tabelis: Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal
6 Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab katioonide neeldumist rakkudesse H+ -ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast väliskeskkonda, luues pH gradiendi ja negatiivse membraanipotentsiaali, milles peituv energiahulk on avaldatav nn. prootonite liikumapaneva jõu (p=pmf) valemiga. Taimede rakkude membraanid sisaldavad spetsiaalseid kandjavalke, mis lubavad prootonitel difundeeruda tagasi rakku kui nad liiguvad koos teise aine molekuli või iooniga. Sellisel viisil prootonite liikumapaneva jõu energia kasutatakse ainete transpordiks vastu elektrokeemilist gradienti nn. kotranspordi protsessis. Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab anioonide neeldumist rakkudesse Anioone tõukab negatiivne membraanipotentsiaal eemale. Mis on Ca++-ATPaasi funktsiooniks rakkudes? Millistes membraanides Ca++-ATPaas paikneb?
Ümber aatomituuma erinevatel elektronkihtidel tiirlevaid elektrone kokku nimetatakse elektronkatteks. Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. Aatomid erinevad üksteisest massi, mõõtmete ja sisemise ehituse poolest. Aatomituum on aatomi keskel paiknev aineosake, mis koosneb nekleonitest. Aatomituum on aatomist ligi 100000 korda väiksem. Nukleoniteks on prootonid ja neutronid, need omakorda koosnevad kvarkidest. Prootonitel on positiivne elektrilaeng, neutronitel laeng puudub ehk neutronid on elektriliselt neutraalsed. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = elektronide arv väliskihil B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite + neutronite arv 8. Ionisatsioonienergia
Selle tulemusena oleks algne plasma näinud läbipaistmatuna. Footonid, mida tõugatakse pidevalt elektronide ja prootonite poolt, tekitavad hajusa kuma. See sarnaneb auto kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu. Nüüd oli universumi temperatuur langenud alla 3000 kelvini ning see aeglustas osakesi piisavalt, et aatomituumad saaksid tõmmata elektronid enda ümber orbiidile tiirlema. See oli üks kõige olulisematest muudatustest, sest prootonitel ja elektronidel on võrdne laeng, kuid nad on erinimelised. Nüüd muutis nende aatomiline ühinemine kogu asja elektriliselt neutraalseks. Kui kõik olid neutraalne, aeglasem ja osakesed olid kindlatel orbiitidel, ei tõuganud ükski neist enam footoneid. Selle tulemusena kosmiline udu selgines ning Suure Paugu kaja sai vabaks. Esimesed footonid on sellest ajast peale läbi kosmose rännanud. Siin kohal peab mainima üht olulist fakti. Universumi
Nendel aminohapetel on väga suur roll valkude orientatsiooni määramiseks tsütoplasmamembraanis. Positiivse laenguga antiholiin on N-terminusega tsütoplasma suunas (membraan on tsütoplasma-poolses osas negatiivse laenguga) ning lisaaminohapeteta holiin on N-terminusega periplasma pool. Holiinide kuhjumine membraanis põhjustab membraanipotentsiaali vähenemist, kuna holiinid destabiliseerivad lipiidse kaksikkihi ning lasevad prootonitel tsütoplasmasse lekkida. Kui membraanipotentsiaal on piisaval hulgal langenud, liigub antiholiini N-terminus periplasmasse ning põhjustab väga järsu prootonpotentsiaali languse ning endolüsiinide pääsu periplasmasse. Arvatakse, et holiinid ja antiholiinid kogunevad membraanil ning moodustavad nn valguparvesid, mis destabiliseerivad lõplikult tsütoplasmamembraani, mille tulemusena hakkab periplasmasse lekkima tsütoplasma komponente. 11.2.2
annaabi.ee 
