Sündis 18.juuli 1977 Raplas. Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Luigeluulinn Luuletused on jagatud nelja pealkirja alla.
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu
kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid. v "Tedremängu" peateemaks on inimese side, kodu, perekonna ja rahvaga. v Tema loomingut iseloomustab vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus, optimism ja elujulgus. Tuntumad teosed v "Anna ja Aadama lood" v "Siil Felix ja päkapliks Kerli" v "Varesele valu" v "Kartul, lehm ja kosmonaut" Hüvasti Ma parem lähen ükskord ka ükskõikne Kõik siin on jäik
Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
Oma luuletajateed alustas L. Tungal loodusluulega. Edasi on teemade valdkond aga aina laienenud. Küll kujutatakse lapse igapäevaelu, suhteid, asjade maailma, loomi ja loodust. Luuletaja lähenemine on humoristlik ja sageli ka sõnamänguline( ,,Saabas läheb samast ära" ). On luuletusi mis lõpevad leidliku puändiga ( ,,Jõuluvana lapselapsed" ). L. Tungla värsid on lihtsad, lapsekeelsed ja lapsemeelsed, ning jäävad kergesti meelde. Kirjanik on kirjutanud ka proosaraamatuid. 1986. aastal ilmunud ,,Kartul, lehm ja kosmonaut" on maaelu tutvustav jutt, mis suunatud rohkem noorematele lastele. Seiklusrikkas reisiloos ,,Neitsi Maarja neli päeva" on tuntavaid mallivõtmisi klassikalisest tütarlastekirjandusest. Lugu on edukast keskkooliõpilasest Maarjast ja tema kohati veidrikuna tunduv tädi. ,,Neitsi Maarja neli päeva" on ladus ja kergesti loetav, vaimukas ja parasjagu probleemne raamat.
aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia, gruusia, moldova, kasahhi, ukraina, tadziki, saksa, poola, valgevene jpt keeltesse. Tungla tõlkes on ilmunud Bella Ahmadulina lüürikavalimik "Muusikatunnid", J. Hora ja F Srámeki luuletuste kogus "Kümme XX sajandi tsehhi luuletajat", M. Tsvetajeva "Luulet" ning rohkesti lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P. Darie "Emaarmastus", Kim Si Söpi "Lood, kuuldud Kuldse Kilpkonna mäel", O. Drizi "Tsir-biri.bom", J. Kazakovi "Kuidas ma maja ehitasin", S. Marsaki "Jäätis" ja "Kuidas höövel tegi höövli", S. Tsornõi "Kui kõik on kodunt ära" jpm. Preemiad · 1986 Virumaa lasteraamatu preemia · 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad · 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia · 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia
Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu. Tungal on kirjutanud palju luuleraamatuid, näiteks ,,Väike ranits", ,,Aastaring", ,,Küll on hea!", ,,Pururikas laps" ja ,,Sabaga päike". Peale selle on kirjutanud proosaraamatuid nagu ,,Kirju liblika suvi", ,,Nagu kass ja koer", ,,Seltsimees laps" ja Siil Felixi sari. ,,Imelaps" ja ,,Juku" on ühed tema näidenditest. Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed mustade teravaotsaliste tiibade ja valgete kurgualustega rahvuslinnud, kelle lend on nobe ja kes on muusikalembesed nagu biitel Paul McCartney..
1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik 1961 ,,Kersti sõber Miina" tüdrukute jutt 1962 ,,Rein karuradadel" 1969"Õhupall" noorsooromaan 1971 ,, kaarist on kasu" 1972 ,,Väikesed vigurjutud" 1973 ,,Kunksmoor" 1975 ,, Kunksmoor ja kapten Trumm" 1982 ,,Arabella, mereröövli tütar" 1986 ,,Sookoll ja sisalik" MJ Leelo Tungal Vanemale ja keskmisele koolieale kirjutanud proosaraamatuid 1986 ,,kartul, lehm ja kosmonaut" nooreamatele 1980 ,,Neitsi Maarja neli päev" noorsoojutt 1983 ,,Pool kera" sikluslik jutustus, eetilised probleemid inimese elus 1986 ,,Kirju liblika suvi" alkoholism lapse seisukohast 1989 ,,Pille, madis ja teised" lapse elu mõjutvad tõsised probleemid 1989 ,,Kristiina, see keskmine" 9 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid Eesti lasteluule kõrgaeg:
emantsipeerunud naine, kes abiellub pehmeloomulise joodikuga, aga lapsed soetab teadlikult kolme n-ö täisväärtusliku mehega. Paul Kuusbergi "Vihmapiisad" näitab Nõukogude ühiskonda kui haiget ühiskonda. Võimatus takistamatult ühiskonnast kõneleda suunas prosaiste psühholoogilistesse vaatlustesse, need teosed on enamasti modernistlikud (Unt, Saluri, Vahing jt). 1980. aastatel hakkas ilmuma rohkem proosaraamatuid, kuid debüüte väga vähe. Valitsema hakkasid olme- e triviaalkirjandus ja juhuautorid. Lugejat huvitas eelkõige realistlik ajaviiteline jutukirjandus, mis kirjeldas igapäevaseid olusid ja tuttavlike tegelaste elujuhtumeid. Vanast generatsioonist nt Ardi Liives, Albert Uustulnd, Egon Rannet. Modernism näis olevat end ammendanud, postmodernismi ilminguid oli näha Undi ("Räägivad ja vaikivad") ja Valtoni ("Üksildased ajas") puhul. JAAN KROSS (19. II 1920) Elust Sündinud 19
annaabi.ee 
