26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami keeles leksikaalne suletud klass (pronoomenid), selleks kasutatakse nimesid, sugulusnimetusi, pöördumisvorme. Isikuid väljendatakse eraldi pronoomeniga, verbi mõttes hierarhilist ehk skalaarset järgnevust (nõrgad vormid kliitikud afiksid null; nõrk vorm rõhuta iseseisev morfeem) 27. Aeg deiktiline verbikategooria Aeg ehk tempus võib olla nii absoluutne kui relatiivne. Absoluutset aega ei saa grammatikas verbi juures väljendada. Verbi vormid väljendavad alati sõltuvust hetkest, mistõttu saab ainult relatiivselt aega väljendada. Aeg on tihti lahutamatult aspektiga seotud (lõpetatud/lõpetamata)
H = vokaalipikendus. Pikka vokaali võib kinnises silbis märkida 2 tähega. e = ä, ö, o = õ. Võõrtähed ck, tz, x, ff. Diftongi i-line järelkomponent on madaldumata kujul säilinud. Kuigi Stahli grammatikas ei leidu partitiivi, leidub seda tema tekstides. Komitatiivi asemel on tagasõnakonstruktsioon kah(s). Leidub umbisikulisi verbivorme. Imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöördel t-lõpp. Lihtminevik i- või is-tunnuseline. Eitusverb pöördub vahel. Enesekohasuse väljendamine end-pronoomeniga. Mitte-eitus. Misjonilingvistika: levis 17.saj. Misjonärid pidid võõrkeelt õppima suheldes, et kirjutada sellele grammatika, mille abil taheti piiblit tõlkida. Keele kirjeldamisel tuginesid misjonärid ladina grammatikale ühtne võrdlemist võimaldav lähtesüsteem: Stahli grammatikas käänamisel sõna tüvi ei muutu, tüvele lisatakse käändelõppe. Stahli keelekasutus annab osalt edasi tolleaegse Tallinnas kasutatud keelekuju, teisalt oli kujunenud kirikukeele traditsioon,
Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). 58. Arv ehk numerus (singular/pluural/(duaal ...). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61
Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade .
keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel) Mõnes keeles on substantiividel mitu klassi (2-20), seega ei mingi substantiiv kuuluda mitmesse erinevasse klassi. Kui ta seda teeb, siis ei saa ta tähendada seda sama. Arb · Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel vebide eristatavat arvu. Tvalisne eistus on üks| rohkem kui üks. St. Substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kaks üks või rohkem kui üks. · Võimalik veel duaal(kaksikjaotus) ja triaal(kolmikjaotus), rohkem mitte. · Sg: mina; du: kaks mind; tr: kolm mind. pl: mitu mind. Arvuklassifikaatorid Kohustuslikud arvu näsitlevad sõna, mida tuleb kasutada koos subatantiivi klassiga. Grammatiliste kategooriate koosesinemisel on vähe oluline põhjus: ei saa loendada tühja, seega peavad olema referendid või entiteedid. Kääne
Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks.
annaabi.ee 
