Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaastaatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad, nooleotsad, mõõgad. Ilmselt olid ka pronkskirved kasutusel eeskätt relvana. Hiljaaegu leiti Rakvere muuseumist Vajangust pärit pronksmõõk, mis oli ajaloolisel ajal olnud kasutusel pulmamõõgana. Ese osutus tegelikult aga pronksiaegseks. tüüpi kirved. 3.5.EHTED On leitud rohkesti luunõelu, eriti nn labidakujulise peaga nõelu. Teada on ka Euroopa ja eriti Skandinaaviaga ühistesse esemetüüpidesse kuuluvaid nõelu (ja muidki esemeid). Heaks
Varasesse pronksiaega kuulub Eestis vaid veidi üle kümne pronkseseme. Neist vanim on Kivisaare asulakohalt leitud pronkssirp, mis leiti koos nöörkeraamika kildudega. See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves. Putkkirved 1 Asulad Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel,
Ülejäänud 14 eset on kirved. Pronkskirvega on tunduvalt parem raiuda kui kivikirvega, töö saab tehtud 4-5 korda kiiremini. Pronksesemeid üldjuhul alguses ei kasutatud, need olid rohkem uhkeldamiseks. Eestis pronksist ehteid ei olnud, kasutati hoopis praktilisi asju. Pronksiaegseid kindlustatud asulaid on kolm: Asva, Ridala, Kaali Saaremaal; Iru, Narva Joaoru. Nendest on saadud ka esimesi jälgi rõhtpalkmajadest. Põhjuseks võivad olla pronkskirved, millega on võimalik jämedamaid puid raiuda, millest saab maja ehitada. Ka veesõidukeid sai ka hästi teha. Pronksiajal tekkisid väga tihedad sidemed Skandinaaviaga. Siinsed pronkskirved on väga sarnased nendega, mis on leitud Skandinaavias. Kindlustatud asulates on ka täpselt samasuguseid valamisvormide tükke. Pronksiajast on pärit muistsete põldude jäänused, mis tekkisid tänu sellele, et hakati rajama nelinurkseid põlde. Ilmusid ka kivikirstkalmed
Vanem pronksiaeg: 1800-1100 eKr Noorem pronksiaeg: 1100-500 eKr Vanemast on pronksesemeid küll vähe, kõige vanemad on Muhu saarelt, odaots, leiti juhuslikult, talumees, kes leidis, kasutas seda ära ka, tappis sellega sigasid. Kahjuks käias see mees palju ka maha. Lõuna-Uuralidest olla see pärit. Sirp Kivisaarest oli kusagil Musta mere äärest algselt. Mõlemad esemed on ida või kagu poolt ja need on kõige vanemad ka. Vanemad pronksemed on põhiliselt pronkskirved N: Rantkirves Äksist. Esialgu olid need esemed vaid uhkustamiseks, prezdiisi näitamiseks, eestlased ehk ka kasutasid ikka. Tõenäoliselt algavad pronksiaja alguses väga tihedad suhted Skandinaaviaga. Suurem osa pronkskirvestest olid pärit Lõuna-Skandinaaviast. Pronksiaja keskel tulid ka rõhkpalk hooned, täh raiuti jämedamaid palke! Noorem pronksiaeg Tekivad kindlustatud asulad mereäärsetesse piirkondadesse. Teada on viis, kolm
Kuulsaim: Leubingeni kääbas. See oli üle 8 m kõrge, läbimõõt on 34 m. Mitmekihilised: all puidust telgikujuline hauakonstruktsioon, selles laibamatus. Leubingeni kääpas luustikud laudpõrandaga kaetud kivisillutisel. Keskel vana mees, üle tema noor naine. Matused olid tammepuust kambris, mida kattis 36 enam-vähem viilkatus. Katuseplanke kattis rookiht. Puitkonstruktsioonil kiviplaadid, lõpuks veel muld. Palju panuseid (savinõu, pronkskirved, pronkspeitlid, kivikirves v kõblas, luisk, pistodad; kuldesemed). Kääpa ehitamine v töömahukas). Analoogilisi kääpaid veelgi. Kuulusid ülikutele. Lausitzi (Luzica) kultuur (u 1300700 eKr.) Hilise pronksiaja ja varase rauaaja kultuur. Levis Ida-saksamaal, Poolas, osas Tsehhist ja Slovakkiast, kohati ka Ukrainas. dateeritakse Kultuur tekkis kohalike varasemate hõimude baasil, mõjud ka ida poolt ja kääbaskalmistute kultuurilt.
Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi 24 ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula). Kindlustamine on seotud mere lähedusega. Kindlustatud asulatest on saadud selgeid jälgi korralikest rõhkpalkelamutest. Pronkskirvega oli parem ehitada. Tekkisid tihedad kontaktid Skandinaaviaga. Samasuguseid esemeid nagu Skandivaavias tehti ka siin. Uueks nähtuseks olid ka
annaabi.ee 
