ROOMA ARHITEKTUURI SUURIMAD UUENDUSED- Lubimört, Silinder- ja ristvõlv, kuppel. TUNTUIM EHITIS- COLOSSEUM Rooma suurim amfiteater mahutas 50 000 pealtvaatajat, see ehitis sai võimlaikuks just tänu kaarte ja võlvide kasutamisega. ETRUSKIDE SKULPTUUR JA ARHITEKTUUR- Arhitektuuris võetakse kasutusele kõrge alus, millele tempel rajati, templi sissepääs peamiselt ühest küljest. Skulptuur- Etruskid on suurepärased pronksivalajad meistrid: Omanäolised fantaasia loomad(KIMÄÄR), stiliseeritud figuurid. KAPITOOLIUMI EMAHUNT, TERRAKOTAST SAKROFAAG. ROOMA SKULPTUURI ERINEVUS KREEKA KUNSTIGA- rooma võtab eeskujuks Vanakreeka skulptuuri, teeb koopiaid kuid neil on rõhk ajaloolistel teemadel ja portreekunstil. ERINEVUS: Rooma skulptuur on realistlikum. RATSAMONUMENT- MARCUS AURELIUS . Sammas: TRAJANUSE SAMMAS- Spiraalidena kulgev madal reljeef, mis kujutab sõjakäiku DAAKIASSE (Rumeenia)
Käsitöö alal jäi keskajani valitsevaks kodune külakäsitöö. Muinasaja lõpul kujunesid hinnatud käsitöömeistrid, kes olid keskendunud kindla toote valmistamisele. Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid sepad, pottsepad, puusepad, pronksivalajad. Enamikust suurematest linnustest arenesid hiljem linnad. Käsitöö eraldus põllumajandusest ja muutus iseseisvaks majandusharuks. Tallinnas oli oma kutseühing näiteks kivi- ja kujuraiduritel, seppadel, kingseppadel, voori- ja veomeestel ning õllekandjatel. Iga tsunft tegutses põhimääruse alusel. Minu arvates pani juba see aluse tänapäeval Eesti kõige suuremate linnade arenemisele. Muistse vabadussõja käigus, nagu juba eelnevalt sai mainitud, alistati eestlased ning selle
hiinlaste komme kujutada kõike ümaralt- kõrvad, huuled ja põsed. Hiina maalikunst Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tulened ka rullformaat. Hiina kunsti algusaegadest on teada väga vähe. Teame vaid, et hiinlased olid juba ammu olnud osavad pronksivalajad ja et mõned muistsetes templites kasutatud pronksanumad pärinevad esimesest aastatuhandest enne Kristust, mõnede väidete kohaselt, aga veelgi varasemast ajast. Hiinlased sarnanesid pisut egiptlastele, just selle poolest, et neile mõlemale oli kombeks hauakambrite seintel on rohkesti ilmekaid stseene, mis kujutavad nende kaugete aegade elu ja kombeid. Hiina kunstnikud ei hinnanud nurgelisi vorme, vaid eelistasid kumeraid jooni. Kui hiina kunstnik pidi kujutama perutavat hobust, siis
saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis Panteon pärineb umbes 118-128 pKr.
hauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu. Neid on mitut tüüpi: kivisse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude nägudel- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride ,,arhailist" naeratust. Väga osavalt olid etruskid pronksivalajad. Nad on loonud ka tuntud kujusid, näiteks see kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Reemust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise järgi esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja lasi ehitada oma auasjaks väljakuid, nn foorumeid ja avalikke hooneid. Kombeks oli ka
tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid koosviibimisi perega. Terakotka-sarkofaag, kuhu asetati surnu. Põletatud savist välja raiutud. Peal kujutati surnuid/nende pere. SKULPTUUR - Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. - Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske - Kreeka algupära tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol. - Osavad pronksivalajad - Kapitooliumi emahunt (Rooma linna rajaja Romulus ja Remulus hundi all, piima joomas)- tuntuim pronksskulptuur - Kimäär- pronksskulptuur-mütoloogiline loom, kellega Herakles pidi võitlema. Lõvi, samaks madu ja seljast kasvab välja kitsepea. - Tiivuline lõvi TEMPLID - Nende templid olid puust - Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. - Puutalasik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt.
Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu).
Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Maalikunst, skulptuur ja kunstkäsitöö Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi, aga nad on ka väga osavad pronksivalajad. Parimateks näideteks on ehk "Kapitooliumi emahunt" ja "Kimäär". Etruskide kunst on väga omanäoline, hauakambrite seinamaalidel kujutatud inimestel torkavad silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskid olid meisterlikud metallitöötlejad. · Kunst Vana-Roomas: ehituskunst Kuigi Romulus asutas Rooma linna juba 753. aastal e.Kr on rooma kunstist veel vara rääkida, kuna alguses tegelesid Roomas kunstiga enamjaolt alistatud kreeklased
annaabi.ee 
