domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast. Siseeesti oli sel ajal hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskesti haritavate muldade tõttu tegeleti seal loomapidamise kõrval rohkem alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama
Rivers aga oli alati kaevamistel kohal, kui teda polnud, ei kaevatud. Oli esimene korralik kaevamiste läbiviija. Oma kollektsiooni andis ta Oxfordi ülikoolile, seal on ka näitus neist. Kaevamiskohtadel pani ta alati augud pärast kinni ning nende põhja asetas medali, mis tähistas, et tema oli seal juba kaevanud. Oskar Montelius uuris muinasaega. Ise ta kaevamisega ei tegelenud, vaid uuris teiste kaevatud muistiseid. Ta võttis ette pronksiaja ja hakkas uurima pronksiaegseid pronksesemeid. Oli esimene mees, kes üritas neid esemeid täpselt ajalukku panna. Tol ajal oli see keeruline, sest esemeid sai ainult väliselt uurida. Ta tegi arenguread erinevate esemete kohta ja hakkas ka leiukohti võrdlema. Montelius jagas pronksiaja 6 perioodi. Suhteline kronoloogia, täpset aega ei teadnud, aga teadis, et üks ese on vanem kui teine. Võrdles ka Skandinaavia pronksesemeid vahemere omadega, olid sarnased. Tüpoloogilise meetodi rajaja.
Ötzi asub tänapäeval Bolzano muuseumis. Stonehenge - põhiosa ehitatud pronksiajal. Esialgsed ehitised rajati sinna juba 3 a.t. e.m.a. 2200 e.m.a. püstitati ringi keskele 2-meetrised kivirahnud. 2000 - 1500 e.m.a. püstitati 4-meetristest rahnudest välisring. Kivid on arvatavasti toodud Walesist. Tegemist on arvatavasti astronoomilise ehitisega. Eesti pronksiaeg 1800 - 500 e.m.a. Vanem pronksiaeg (1800 - 1100 e.m.a.) Eestist on leitud vaid 16 pronksiaegset eset. Üks vanemaid pronksiaegseid leide Eesti aladelt on odaots Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal. Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele.
Tekkisid kindlustatud asulad. Muutusid matmiskombed, kasutusele võeti kivikirstukalmed. Tegeleti oluliselt rohkem karjakasvatuse ja põlluviljeluse ning alepõllundusega. Nooremal pronksiajal oli eesti jaotatud kaheks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualadelt tuli mitut tüüpi kivimuistiseid, sisemaal teatakse neid üsna väge. Tuli eelrooma rauaaeg, tööriistad muutusid tugevamaks, hakati tootma rauda. Eelrooma rauaajal olid tarandkalmed ning jätkati ka mitmeid pronksiaegseid traditsioone, nagu nt kivikirstkalmetesse matmine, lohukivid, pronksiajaga sarnased käsitöö esemed. Eesti elanike peamiseks elatusalaks kujunes kindlasti põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumaj. arengut soodustas omakorda käsitöö areng. Rooma rauaajal avaldas suurt mõju eestile suur Rooma impeerium, mis mõjutas ka matmiskultuuri. Kui varasemalt olid tarandkalmed lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitatud tarandkalmed olid korrapärased
Seal hakkavad esimesed tsivilisatsioonid arenema (Kreeta-Mükeene, Sumeri ja Akadi kultuur). Kõige olulisemad pronksiaja tsivilisatsioonid aasuvad Balkani ja Pürenee poolsaarel. Samuti on pronkskultuur Uuralis (Eesti I pronksesemed pärinevad sealt) · Pronksiajal hakkab levima sarnane usk, elustiil jne. Pronksiajal tekivad suhted ja kontaktid erinevate kultuuride vahel. Suurema osatähtsuse saavutavad jõed. Nii tihenesid ka kontaktid rahvuste vahel PRONKSIAEGSEiD LEIDE 1. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi (3500-3200 eKr), kelle leidsid 19.09.1991 Saksa turistid. Samamoodi oli tulnud välja 1934. aastal kaduma läinud alpinist. Austria-Itaalia piiril tekkis vaidlus politsei vahel, Austraalias kuulis seda uudist K. Spindler, kes hakkas Ötzi uurimisgrupi juhiks (147 teadlast) - ,,Mees jääs", kelle juurest leiti 70 erinevat varustuse osa: 7 erinevat
See on Sveitsis, seal oli arheoloogiliste avastuste kõrgaeg 1850. aastatel, kuna siis olid suved soojad, vihmavabad, mille tõttu langes järvede vee tase mitu meetrit allapoole. Kui see langes, siis kaldad paljastusid mitmekümne meetri ulatuses, tulid välja igasugused palkrajatised. Põllumehed tahtsid järvemudast põldu teha, selle käigus leiti igast lahedaid asju. Avastati, et Sveitsi mitmetes järvedes on olnud asulad, hooned on ehitatud vaiade peale. Mõnel pool tuli välja ka pronksiaegseid asju, ühes kohas tuli välja asula, kus oli elatud nii kivi kui ka pronksiajal. La-Téne'ist leiti sadulaid, mõõku jne, üle 800 raudeseme, sadakonna mõõgaga. Praeguseks on leitud üle 2500 eseme, odasid u 300, 400 sõlge, kuld- ja hõbeesemeid. On pakutud teooria, et oli kaubalaev, järve peal torm ja hooned vajusid vette. Veits kahtlane. Ehk oli tegu ohverdamispaigaga? See on kultuur, mis on levinud ulatuslikul territooriumil, seda seostatakse keltidega.
annaabi.ee 
