Võimaldavad ekspresseerida erinevaid geene erineval ajal ja erinevas koes. - Ciselemendid aktiveerivad elemendid, DNA ahela signaaljärjestused (peamiselt promootorpiirkonnas), funktsioneerivad DNA ahela osas, milles paiknevad, seostamissaitidena. - Transfaktorid - aktiveerivad faktorid. Regulaatorvalgud, mille sünteesi määravad kaugemalasuvad geenid; valgud peavad migreeruma oma mõjukohtadesse DNA järjestuses, et aktiveerida RNA polümeraasi. - Transkriptsiooni promootorala - Splaising selle käigus pre-mRNA koosisest lõigatakse välja nitronid ja soovimatud eksonid. Seotud ainult eukarüood geeniekpressiooniga, sest prokarüootidel nitronid puuduvad. - Alternatiivne splaising - Eukarüoodi transkriptsiooni juures iseloomulikud nähtused: - pre-mRNA splaising ja alternatiivne splaising. Alternatiivse transkriptsiooni mehhanism - Alternatiivne transkriptsioon sama geen võib kodeerida erinevaid valke, sest raku
Replikatsioonis tehakse DNA Nii replikatsiooni kui ka pealt DNA-d, transkriptsioonis transkriptsiooni viivad läbi aga RNA-d. polümeraasid (kuigi erinevad). Replikatsioon algab korraga Nii replikatsioonis kui ka mitmest kohast, transkriptsioon transkriptsioonis seostuvad aga ainult sealt, kus asub geeni nukleotiidid promootorala. komplementaarsusprintsiibi alusel. Replikatsioon toimub siis, kui Nii replikatsioon kui ka rakul on vaja jaguneda, transkriptsioon toimuvad seal, kus transkriptsioon aga siis, kui rakus asub DNA, ehk siis tuumas, on vaja kindlat RNA-d või valku. mitokondris või kloroplastis. 10. Mis on geneetiline kood? Süsteem,mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle
RNA polümeraas I – transkribeerib 5, 8S, 18S ja 28S rRNA geene RNA polümeraas II – transkribeerib kõiki valke kodeerivaid geene, aga lisaks ka snoRNA, miRNA, siRNA, lncRNA ja enamust snRNA geene RNA polümeraas III – transkribeerib tRNA, 5S rRNA, mõnesid snRNA ja teiste väikeste RNA-de geene Polümeraasid IV ja V — spetsiifilised taimerakkudele, kus nad sünteesivad suurema osa siRNA-dest 40. Eukarüootse geeni struktuur: promootorala, transkribeeritav ala jne 41. Üldiste transkriptsioonifaktorite ülesanded. Mis on TBP funktsioon transkriptsiooni initisiatsiooni kompleksi tekkes? 1. Nad aitavad paigutada eukarüootide RNA polümeraasi täpselt promootorile. 2
IHF painutab DNA-d kuni 180 kraadi. Koosneb kahest subühikust, millest -subühik on DNA-ga seondumiseks olulisem. Võib esineda homodimeerina, kuid sel juhul on DNA-ga seondumine vähenenud 10 () ja 100 () korda. IHF-i kontsentratsioon tõuseb järsult E. coli kasvu aeglustumise faasis ning püsib kõrgena statsionaarses faasis. Fis (inglise keeles factor for inversioon stimulation) kirjeldati esmalt kui Salmonella valk, mis inverteerib fim geenide ees promootorala. Fis- tunneb DNA-l suhteliselt hästi konserveerunud järjestust, mis on oma loomult AT-rikas. Fis ekspressioon sõltub E. coli's väga tugevalt kasvukiirusest. Kui rakud ümber külvata värskele söötmele, siis Fis-i hulk rakus tõuseb järsult väga kõrgele, kuni 100 000 molekuli raku kohta. Eksponentsiaalse kasvufaasi keskel Fis-i hulk rakus väheneb drastiliselt 100 molekulini. Tänu DNA-ga seondumisele osaleb Fis väga
1. Genoomi järjestuse analüüs võimaldab identifitseerida potentsiaalseid promootoreid ja motiive, mis on konserveerunud sama regulaatori poolt kontrollitavate geenide ees. Regulaatori seondumisala suurem kokkulangevus konsensusjärjestusega esineb geenide puhul, mille avaldumisele on uuritaval regulaatoril tugevam efekt ja siis, kui regulaatorvalk seondub ühte kindlasse saiti promootorala ees. Samas valgud, mis seonduvad paljudesse saitidesse, interakteeruvad tavaliselt ka teiste valkudega. Valkude kooperatiivsel seondumisel DNA-ga ei pruugi uuritava valgu seondumissait olla DNA järjestuse põhjal ennustatav. 2. Reportergeenide kasutamine transkriptsiooni liitjärjestuste konstrueerimiseks. Promootorita reportergeen (näiteks lacZ) inserteeritakse genoomi erinevatesse piirkondadesse, nii et see satub erinevate promootorite kontrolli alla
1. Genoomi järjestuse analüüs võimaldab identifitseerida potentsiaalseid promootoreid ja motiive, mis on konserveerunud sama regulaatori poolt kontrollitavate geenide ees. Regulaatori seondumisala suurem kokkulangevus konsensusjärjestusega esineb geenide puhul, mille avaldumisele on uuritaval regulaatoril tugevam efekt ja siis, kui regulaatorvalk seondub ühte kindlasse saiti promootorala ees. Samas valgud, mis seonduvad paljudesse saitidesse, interakteeruvad tavaliselt ka teiste valkudega. Valkude kooperatiivsel seondumisel DNA-ga ei pruugi uuritava valgu seondumissait olla DNA järjestuse põhjal ennustatav. Suur osa operone on reguleeritavad mitmete erinevate faktorite kooperatiivse seondumise kaudu. Lisaks raskesti ennustatavusele on sellised saidid sageli ka eksperimentaalselt raskesti tõestatavad. 2
annaabi.ee 
