Tulemuseks oli tööstustoodangu kogumahu suurenemine ning mingil määral hindade odavnemine ja kvaliteedi suurenemine. Ma arvan, et majanduse ebaühtlane areng erinevates riikides tekitas suurriikide vahel pingeid ja viis kriisideni. 20. sajandi alguses liikusid kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorralduseni, aga siiski olid tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstluslik pööre sünnitas proletariaatide klassi, mis hakkas aina rohkem oma õigusi nõudma. Nende eesmärgiks sai töö- ja palgatingimuste parandamine. Inglismaa senine kaheparteisüsteem, kuhu kuulusid konservatiivid ja liberaalid, hakkas 20.sajandi alguses muutuma seoses leiboristide tekkimisega. Leiboristide eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine sotsiaalmajandusliku reformide teel. Sisepoliitikas kuulutati sõda vaesusele ja loodi nn revolutsiooniline eelarve, mis seisnes suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate
Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine
kõrgeim kohtunik, paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud kaua ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest, st Rooma õigus põhines praktilistel kogemustel. Roomlased panid aluse õigusteadusele. 11. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, sellele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Nendest madalamal asusid käsitöölised ning talupojad ja rentnikud, ajapikku kasvas ka proletariaatide hulk. Enamjaolt olid madalama ühiskonnakihi esindajad mõne rikka ratsaniku või senaatori kliendid. 12. Orje oli väga erinevate ühiskondlike seisustega ning seetõttu olid ka ülesanded erinevad orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena. Mõni peremees lasi võimekal orjal ise teenida ning võis isegi orja vabaks lasta, mis polnud Roomas sugugi haruldane. Tavaliselt oli vabakslastu endise
areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus linna elama, mis tõi kaasa linnades ülerahvastumise ja muid probleeme. 2) Töölisklassi olukorra parandamine tõi kaasa streike ja meeleavaldusi, aga samas muutus nende elu lihtsamaks
· hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum · linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur · kuna kohati elanike arv kasvas väga suureks siis oli vaga laialdane kuid samas ka vägagi lohakas elamuehitus. · traditsiooniliste elamute kõrvale tulid odavad mitmekorruselised puust ja hiljem ka kivist üürimajad vaesemate inimeste ja ka proletariaatide majutamiseks · eriti palju oli selliseid elamuid rooma sadamas ostias · keisrite ajal asendus senine sihipäratu ehitamine sihipärase väljaarendamisega · Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme · varasematele templitele lisandusid kõikide jumalate templid Panteonid · akvedukt lähedastest järvedest ja allikatest linnavarustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid · termid olid avatud ka vaestele roomlastele
rikkalikus oli õhtusöök (3 käiku). Mehed sõid lamades, naised nende kõrval. Joodi lahjendatud veini. Traditsiooniliselt elati 1-korruselistes nelinurksetes kivist majades. Selle keskmes paiknes aatrium magamistubadega piiratud, avatud katusega, väikese basseiniga 4-nurkne ruum. Pere- või elutuba, varem külalistetuba. Hilisemalt rajati sammasääristusega aed. Elanikkonna kasv tingis ka kohati lohaka elamuehituse: odavad mitmekorruselised üürimajad proletariaatide majutamiseks. Linna keskus Foorum sai piduliku ilme, ehitati Panteon kõikide jumalate tempel, keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari. Vara oli ka rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima, millele lisandusid akvedukrid veejuhtmed ning avalikud saunad termid. Nende kõrval olid ka amfitetrid ja hipodroomid. Spordist erinevalt peeti vaatemängudest lugu: hoburakendite võidusõidud ja gladiaatorite võitlused oli ülimalt populaarsed
annaabi.ee 
