roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid ekportisid paljusid tooteid ning seal kõneldi Kreeka keelt. 12. Rooma linn Roomast sai Vahemere maade suurim linn. Roomas elasid senaatoriperesid, ratsanikuseisuse liikmeid, keskmise jõukusega käsitöölisi ja poodnikke, aga ka arvukalt proletaarlasi. Keeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist. 13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad
Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Ühest ühiskonnast teise liikumist pidi kiirendama Marxi ja Engelsi koostöös valminud "Kommunistliku partei manifest", mis kutsus kõigi maade proletaarlasi ühinema. Seda manifest võib niisiis pidada kahe suure jaotise vahelüliks. Kapitalistlik ühiskond see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx
Rooma linn Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud, käsitöölisi ja ka arvukalt proletaarlasi, kelle elamiseks oli riik regulaarselt vilja jagas. Keeleks oli Ladina keel. Majad olid valdavalt puust või tellistest. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse
Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud, käsitöölisi ja ka arvukalt proletaarlasi, kelle elamiseks oli riik regulaarselt vilja jagas. Keeleks oli Ladina keel. Majad olid valdavalt puust või tellistest. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse
arvukuse langust. Selleks püüdsid nad rikaste valdusse läinud maid vaeste kasuks ümber jagada. See tõi aga kaasa rikaste ja neid esindava senati enamuse ägeda vastuseisu ja esialgsest edust hoolimata jäid nende reformid suurel määral ellu viimata. Kumbki neist hukkus senati poolt provotseeritud veristes sisesegadustes. II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati Mariuse sõjaväereformi käigus Rooma sõjavägi ümber. Marius hakkas palga eest värbama sõjaväkke proletaarlasi, kes said relvastuse väepealikult. Nii kujunes Roomas elikutseline palgavägi. See aga tähendas, et enamus kodanikke polnud enam riigi kaitsmise eest vastutavad. Elukutselised sõjamehed olid tihedalt seotud neid juhtiva ja nende heaolu eest hoolt kandva väepealikuga. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust. Edukas väepealik võis nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja kui tarvis, koguni oma vägedega Rooma vastu minna
Varase vabariigi ajajärgul puudus Roomal alaline armee, sõjavägi kutsuti kokku vaid vajaduse korral. Kehtis üldine sõjaväe kohustus. Sõjaväe kohustus kestis 17.- 60. Eluaastani. Sõjavägi oli jagatud kahte vanuserühma. 1) 17-45 aastased mehed juuniorid 2) 45-60 aastased mehed seeniorid (senex) Sõjaväekohustusest olid vabastatud proletaarlased, antiigi kontekstis olid kõige vaesemad kodanikud. Vabastatud olid seetõttu et ei suudetud relvastust hankida. Proletaarlasi kutsuti vabatahtlikena sõjaväkke vaid erakorralistel juhtudel. Varase vabariigi ajajärgul kehtis Roomas viie varandusliku grupi süsteem, sõjaväele tähendas see seda, et see kuipalju peab keegi sõdureid välja panema sõltus varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni. 4saj lõpul ja 3saj algul toimus sõjaväeümberkorraldus ja loodi allüksuste süsteem. Leegionid jagati allüksusteks maniipuliteks
annaabi.ee 
