MIINUS (-) KLAASIDEGA PRILLID MEDIALIS- (KESKMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNALE LÄHEMAL, NIM. KESKMISEKS EHK MEDIAALSEKS. LATERALIS- (KÜLGMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNAST KAUGEMAL, NIM. KÜLGMISEKS ehk LATERAALSEKS. SINISTER- VASAKPOOLNE DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS. 2 PROXIMALIS- (LÄHIMINE). KERELE LÄHEMAL ASUVAT OSA NIM. LÄHIMISEKS ehk PROKSIMAALSEKS. DORSALIS- (SELGMINE) NORMID: LÖÖGIMAHT- 70 ml. VÄLJENDAB VERE HULKA, MIS ÜHE KONTRAKTSIOONI AJAL SÜDAME VATSAKESEST VÄLJA PUMBATAKSE. LÖÖGISAGEDUS- (FREKVENTS). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS PULSIRÕHK- 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE. VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg. VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI. HINGAMISSAGEDUS- TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin,
kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks
tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium-kolju) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS) Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM
Neerude verevarustus moodustab 20-25% südame minutimahust. Nefron on neerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefroneid on kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja
Neerude verevarustus moodustab 20-25% südame minutimahust. Nefron on neerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefroneid on kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja
- Elimineerivad ravimeid( penitsilliin) ja mürke - Sünteesivad erütropoetiini - Lagundavad polüpeptiidhormoone( insuliin, glükagoon ja paratüreoidhormoon). Nefron on naeerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefrone on kummaski neerus cs 2 miljonit. Nefron algab neerukoest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest( glomerus) ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust( Bowmani kapsel) ja jätkub neerutorukesena e tuublusena, mis jaguneb 1) proksimaalseks vääniliseks neertorukeseks, 2) Henle linguks, 3) distaalseks vääniliseks neertorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. PROTSESSID NEERUS 1) Ultrafiltratsioon- vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaarde seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustaud filtrist läbi kõik vereplasma kostisosad, v.a. valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 mikromeetrit ja molekulmass alla 70 000
annaabi.ee 
