korrutisega. Sirgjoone kaldnurk teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel Sirglõigu moondetegur sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu tegeliku pikkuse suhe # Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole selle ekraaniga risti. # Teravnurga ristporjektsioon võib nurga asendist tingitult olla piires 0 kuni 180 kraadi Projektsioonidele esitatavad nõuded: lihtsus, mõõdetavus, piltlikkus, objekti üheselt määratavus Kujutava geomeetria põhilised meetodid: # Monge'i meetod ehk mituvaade # aksonomeetria # kvooditud ristprojektsiooni meetod kvoot punkti kaugus ekraanist Monge'i meetod Gaspard Monge (1746- 1818) - Objektist tuletatakse mitu ristprojektsiooniga risti - Põhiekraan (xy-tasand) - Esiekraan (xz-tasand) - Kaksvaate telg (x-tasand) - I,II,III,IV ruumiveerandid A' punkti A pealtvaade A'' punkti A eestvaade
8. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. A'B'=AB cos 9. Sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. (0-90) 10. Teravnurga ristprojektsioon võib nurga asendist tingitult olla 0-180 11. Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar pole aga ekraaniga risti. 12. Projektsioonidele esitatavad nõuded: - Lihtsus - Mõõdetavus - Piltlikkus - Objekti üheselt määratavus 13. Objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid:' - Monge`i meetod e mituvaate meetod - Aksonomeetria meetod - Kvooditud ristprojektsiooni meetod 14. Põhikvoot z-koordinaatlõik Esikvoot y-koordinaatlõik Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Sidejooneks punkti kaksvaatel nimetatakse joont, mis on tõmmatud x-teljega risti ning
näite varal, kusjuures üks keradest oli enne kokkupõrget paigal. Joonis 1.17.1. Erineva massiga kerade mittetsentraalne põrge. (1) Impulsid enne põrget, (2) impulsid pärast põrget, (3) impulsside diagramm Joonisel 1.17.1 kujutatud kerade impulsside vektorid enne ja pärast põrget võib projekteerida koordinaattelgedele OX ja OY. Impulsi jäävuse seadus kehtib ka vektorite projektsioonidele kummalgi teljel. Impulsside diagrammist järeldub (joonis 1.17.1), et mõlema kera impulsside vektorite ja projektsioonid OY-teljel pärast põrget peavad olema arvuliselt võrdsed ning erinevate märkidega, et nende summa võrduks nulliga. Impulsi jäävuse seadus võimaldab paljudel juhtudel leida vastastikku mõjuvate kehade kiirusi isegi sellisel juhul, kui mõjuvate jõudude väärtused ei ole teada. Näiteks võib tuua reaktiivliikumise.
Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi Moonutuste laadilt eristatakse projektsioone järgmiselt: Konformsed projektsioonid - õigenurksed projektsioonid Ekvivalentsed projektsioonid - õigepindsed projektsioonid Konventsionaalsed projektsioonid - sobedad projektsioonid Projektsioonidest tulenevad moonutused jäetakse arvestamata ainult väikeseid alasi kaardistades. Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata. Eesti kaardi puhul ilmneb projektsioonidest tulev moonutus eelkõige arvutustes, inimsilm märkab erinevust siis, kui kaks kaarti kokku panna. Moonutustest tulenevalt eristatakse väikesemõõtkavaliste kaartide korral peamõõtkava ja erimõõtkava. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel.
Heinrich Lambert. • Peamine, lihtsaim õigepindne silindriline projektsioon • Standardparalleelina esineb 00 [1] • Meridiaanid on võrdselt asetunud • Paralleelid on pooluste juures üksteisele lähedamal 8 • Paralleelid on siinuses • Prototüübiks Behrmanni ja teiste modifitseeritud õigepindsete silindrilistele projektsioonidele [11] Joonis 7. Lamberti õigepindne silindrile projektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (UTM) • Ülemaailmseks kasutamiseks mõeldud rahvusvaheline projektsioon • Liitprojektsioon, kus iga tsooni kohta moodustatakse oma ristkoordinaatide süsteem • Kuuekraadiste tsoonide mõõtkavategur on k=0.9996, mis tähendab, et tegemist on lõikesilindriga • UTM projektsiooniga käib kokku UTM-
tingitultollapiires0okuni180'. asendist A'B' A'B'=m.AB. - =m' AB voib l6igu moonde- Paralleelprojekteerimisel esitatavadn6uded 1.5 Projektsioonidele tegurollavahemikus0 S m < o. Valmistamiseja kasutamiseseisukohalton jaguneb kald- ia rist- Paralleelprojektsioon kujutiselkolm olulistomadust lihtsus,m66de- proiektsiooniksvastavalt sellele, kas kiired tavus ja piltlikkus.Une v6i teise omaduse langevadekraanilekalduv6i risti. eelistatus s6ltub kujutise kasutamisevald-
nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis. Siin on voolud I1 ja I2 faasis nihutatud nurga võrra. Nende voolude amplituudväärtusi ehk maksimaalväärtusi iseloomustavad vektorid OB ja OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks. Koguvoolu i sinusoidi annab vektori OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina. Resulteeriva voolu maksimaalväärtust I iseloomustab vektor OD, mis
nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis. Siin on voolud I1 ja I2 faasis nihutatud nurga võrra. Nende voolude amplituudväärtusi ehk maksimaalväärtusi iseloomustavad vektorid OB ja OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks. Koguvoolu i sinusoidi annab vektori OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina. Resulteeriva voolu maksimaalväärtust I iseloomustab vektor OD, mis
annaabi.ee 
