...............................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13 Lisad: Lisa 1. KIK-ist laekunud rahastamistingimustele vastavate projektitaotluste tabel Lisa 2. Esitatud projektitaotluste hindamistabel Lisa 3. Rahastamisettepaneku tabel Lisa 4. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi hindamistöörühma koosoleku protokoll koos lisadega Lisa 5. Kirjade koopiad 1.1 Seletuskiri 2006. a Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi I vooru koostamisel on lähtutud Keskkonnaministri 02. detsembri 2005. a nr 1665 käskkirjast, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse
,,Tundub, et praegu jääb palju raha ja tahtmise taha," sõnas Hion, kelle andmeil on reaalselt likvideeritud vaid mõned üksikud JRKd. ,,Ohtlikud objektid jäetakse unustusse, sest keegi ei tee nende puhastamiseks projekte või on korralik puhastamine nii kulukas, et selleks ei leita raha," ütles ta. Sakkool nõustus, et suuremate JRKde likvideerimine seisab raha taga. 2001. aastast, kui JRKsid likvideerima hakati, jagab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) projektitaotluste alusel selleks 10 miljonit krooni aastas. Ainuüksi ühe suurema objekti puhastamine nõuab aga ligi 18 miljonit krooni. Poolik likvideerimine Suurem osa jääkreostusega militaarobjekte kuuluvad kaitseministeeriumile, ülejäänud JRKd aga kohalike omavalitsuste haldusalasse. Reostust püütakse enamasti likvideerida nii, et valitakse välja odavaim pakkuja, kes aga sageli ei tee oma tööd korralikult. Kui tööde maksumus jääb alla 100 000 krooni, ei pea korraldama riigihanget.
Riigieelarvesse, ei ole seotud tervisevaldkonna investeeringutega 3,5% hasartmängudest laekuvast aktsiisist läheb fondi – Hasartmängumaksunõukogu, sellest 0,5% on märgitud liikumise ja spordi valdkonna toetamiseks. Algusperiood 1995-2001 RAVIKINDLUSTUSE EELARVE: TERVISHOID Fond loodi ravikindlustuse eelarvest, koordineeris nõukogu. •1995 – Tervisekaitselise Sihtkapitali nõukogu •1997-2001 Rahvatervise Arendusnõukogu •Rahastati projektitaotluste alusel, eesmärgiks luua nõudlus tervist edendavateks tegevusteks ja tekitada võimekust tegevuste elluviimiseks RIIGIEELARVE •Esimesed riiklikud programmid 1990-ndale alguses (AIDS’i programm, tuberkuloositõrje programm, laste ja noorte terviseprogramm)– ülevalt alla vertikaalse korralduse mudelil baseeruvad ühe valdkonna kesksed programmid Kohaliku initsiatiivi areng projektitaotluste esitamisel 1996 - 2004 600 500 400
omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega; 3) kohalike maksude seadus (KoMS): sätestab kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise korra ja nendele esitatavad nõuded; 4) kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus (KOÜS): soodustab kohaliku omavalituse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine; 5) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS): sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted, kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse
valimist. KOV korralduse seadus: määrab ül-d, vastutuse ja korralduse ning KOV üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike maksude seadus: sätest kohalikud maksud, nende kehtest kord, neile esit nõuded. KOV üksuste ühinemise soodustamise s: sood KOV üksuste ühinemist ja terr haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb KOV üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, KOV üksuse poolt tema terr-l pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ja KOV üksuste koostöövõime arenemine. KOV üksuse finantsjuhtimise s: üksuse eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine ja aruandluse pm-d, KOV üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed, nende rakendamise kava koostamise pm-d; raske finantsolukorra ohu kõrvaldam menetluse pm-d
välisrühma ehk „meie” ja „nende” vahel, keel on aga üks hea käepärane vahend selleks, kõrvuti rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundiga3 . Eesti rahva enesemääratluses on keel lausa kesksel kohal ja põhiseaduseski kaitstud, aga piirkondlikke ja sotsiaalseid keelekujusid kasutavad omade äratundmiseks ka väiksemad rühmad rahvuse sees – tänavaslängist projektitaotluste sõnastamise kirjutamata reegliteni. Suhtluse arusaadavuse asemel on seega palju laiem rahvuse või muu rühma kooshoidmise ja „nendele” vastandamise eesmärk. Vaatamata oma inimlikkusele ja mõistetavusele pole võõraviha ehk ksenofoobia nii avalik väljendamine viisakas. Mõnes olukorras, näiteks töötajate värbamisel või edutamisel, võib see olla ka otseselt ebaseaduslik. 3 See loend pärineb muuseas Eesti põhiseaduse § 12-st, mis mainib keelt nende
annaabi.ee 
