II 2×3,75 2,75 13,0 III 2×3,50 1,50 10,0 IV 2×3,00 1,50 9,0 V 2×3,00 1,00 8,0 tabel 3: Sildeehitise laiused (ristprofiil) Vastavalt Projekteerimisnormidele on ettenähtud II klassi vastavad gabariidid üleval olevas tabelis punasega. 15 7.5. Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis Maantee klass Laius, m Gabariit G Sõidutee Eraldusriba E Kaitseriba a Ohutusribad
II 2×3,75 2,75 13,0 III 2×3,50 1,50 10,0 IV 2×3,00 1,50 9,0 V 2×3,00 1,00 8,0 tabel 6: Sildeehitise laiused (ristprofiil) Vastavalt Projekteerimisnormidele on ettenähtud II klassi vastavad gabariidid üleval olevas tabelis punasega. 7.5. Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis Maantee klass Laius, m Gabariit G Sõidutee Eraldusriba E Kaitseriba a Ohutusribad S=nb O vasak parem
Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw Soojakulu soojale veele on 4500 kw aastas Katla arvestuslik võimsus on kuni 25kw
teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra eesmärk on tagada puude istutamisel kõrgekvaliteediliste istikute kasutamine ning parandada ja ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada:
(Jägala, Kodasoo, Saku, Jüri) 152. Nimeta ja kirjelda raudtee ületuskohtade liike (2)- · reguleeritud raudteeületuskoht, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud veel fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuri või mõnega neist; · reguleerimata raudteeületuskoht, mis on varustatud ainult liiklusmärkidega. 153. Maa-alused tehnovõrgud: tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt sellele tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standartide ja käesolevatele projekteerimisnormidele. Maanteega rööpselt kulgev tehnovõrk tuleb reeglina kavandada väljaspool mullad ja külgkraavi ning tee valdaja nõusolekul teemaale. Tehnovõrkude ehitus, remondi või puhastustööd ei tohi reeglina häirida liiklust. Tehnovõrkude paigutamise vähim sügavus maa(tee)pinnast tehnovõrgu pealispinnani, mis arvestab mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust. 154
-inimeste mugavuse, -ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. Kontrollimisel peab jälgima konstruktsioonide võimalike deformatsioone (läbivajumisi), vibratsioone mis võivad olla kahjulikud inimestele või ohtlikud hoonetele. 27. Terminid ja tähised, kirjutamise reeglid ja moodustamise viis Terminid ja tähised (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi margitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat. (2) Kasutatakse kõigile EV projekteerimisnormidele (ja kõigile Eurocode'idele) ühiseid termineid, millel on järgmine tähendus: --ehitis: kõik, mida ehitatakse või mis on ehitamise tulemus. --ehitamine (ehitus): ehitise valmistamine (ehitamine). See mõiste haarab nii tood ehitusplatsil --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild;
vid. Looduskivina on Eestis juba vanast ajast kasutatud paekivi (lubjakivi) Kursuse jooksul vaadeldakse praegusel ajal kasutatavaid kivimaterjale ja nende omadusi. Tutvutakse kivi- konstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimisega. 1.2 Terminid ja tähised (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi margitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat. (2) Kasutatakse kõigile EV projekteerimisnormidele (ja kõigile Eurocode'idele) ühiseid ter- mineid, millel on järgmine tähendus: --ehitis: kõik, mida ehitatakse või mis on ehitamise tulemus. See mõiste haarab nii hooneid kui ka rajatisi ja viitab nii kande- kui ka mittekandekonstruktsioonile; --ehitamine (ehitus): ehitise valmistamine (ehitamine). See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil;
· konstruktsioone hooldatakse piisavalt; · konstruktsioone kasutatakse eesmärgipäraselt. (2) EPN-des toodud projekteerimismeetodid kehtivad eeldusel, et konstruktsioonid valmistatakse ja ehitustööd tehakse EV ehitusnormide nõuete kohaselt. 1.4. Määratlused ja terminid (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi äramärgitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat. (2) Kasutatakse kigile EV projekteerimisnormidele (ja kigile Eurocode'idele) ühiseid termineid, millel on järgmine tähendus: · ehitamine: ehituse või ehitustehnilise töö teostamiseks vajalik tegevus. See termin hõlmab tööd ehituskohal; see vib tähendada ka detailide valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja seejärel toimuvat montaai ehitusplatsil; · ehitise liik: termin, mis viitab ehitise või ehitustehnilise töö Projekteerimise alused 8
- valida ehituskorralduse projekti alusel mullatöömasinad ja pinnaseteisaldus kaugused - teistest pinnastest eraldi tuleb arvestada kasvupinnase (huumuskiht) varud. Ehitus korraldus projektis on kasvupinnase säilitamine ettenähtud. Rasvpinnase koorimine 15- 20 cm pinnasest. - hoonete ja ehituskaevikute sügavus võetakse taldmiku või tasanduskihi alla maapinnast alates. - kraavkaevikute laius võetakse vastavalt SNIP-i projekteerimisnormidele. Äraveetava liigse pinnase maht = hoone või konstruktsiooni mahuga allpool musta kõrgusmärki. Pinnase mahud arvutatakse looduslikkust tihedusest, kui on vaja looduslikkust suuremat tihedust tuleb arvutada profiilne maht x ületihendusteguriga. Monoliitne ja raudbetooni 6. kogumik mahtu m3. R/b armatuuri keskmine vajadus on normides küünitud sulgudes. Armatuuri tegelik vajadus tuleb projekti andmeil välja arvutada.
annaabi.ee 
