Kirjanduse KT kordamisküsimused 1. Piibel koosneb 2st osast: 1) Vana Testament heebrea ja aramea keeles 2) Uus Testament kreeka keeles 2. Piibel tähendab kreeka keeles raamatut ja on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. 3. Eesti keelde tõlkis piibli Anton Thor Helle ja ilmus 1739. aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu
Juutide pühakiri Loodi enne kristuse sündi, 1200 eKr Jaguneb neljaks suuremaks grupiks: Seadus- ja, Ajalooraamatud, Õpetusraamatud, Prohvetiraamatud. Uus Testament: Kreeka keeles. Sisaldab 27 raamatut Kristlaste pühakiri Loodi pärast Vana Testamenti Raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: Evangeeliumid, Ajaloolised raamatud (õpetussõnad, prohvetiraamat) 2. Testamentide 5-6 olulisemat tegelast, nende roll. · Aabraham - Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa. Et ta on Iisraeli rahva esiisa. Jumal tõotas Aabrahamile: Ma teen sinust suure rahva. See oli Jumala leping Aabrahamiga, et tõotus läheb täide, kui Aabraham kuuletub Jumalale ja asub uude kohta. See oli esimene leping, mille Jumal Iisraeli rahvaga tegi
pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja
Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: evangeeliumid, kirjad ehk epistlid, ilmutusraamat. Evangeelium (kr euangelion) tähendab ,,head sõnumit". Sõnum, mida evangeeliumid sisaldavad, on seotud Jeesus Kristuse elu ja õpetusega. Jeesuse õpilased Matteus, Markus, Luukas ja Johannes said ülesandeks oma usulise kogemuse jutustamise inimkonnale. [4]. Uus Testament jaguneb neljaks evangeeliumid, ajalooline ( apostlite tegude ) raamat, õpetusraamatud (kirjad) ning prohvetiraamat (ilmutusraamat) ja on seotud kahe tuhande aasta taguste sündmustega, kui Juudamaal oodati lunastajat, messiat, kes päästaks rahva Rooma ülemvõimu alt ja rajaks rahuriigi. Uue Testamendi põhisisiuks ongi evangeeliumid (kr euangelion rõõmusõnum), mis räägivad Jeesus Kristlusest kui lunastajast. Tema elu, õpetus ja imeteod jõuavad meieni eri aegadel tegutsenud apostlite (evangelistide) suu läbi. [5]. 4. Piiblitõlked
käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide
kuulub vastavalt 39 ja 27 raamatut, ühtekokku 1189 peatükki. Vana Testamendi raamatud jaotatakse kolmerühma: 1) aja(loo)raamatud (nt viis Moosese raamatut) 2) õpetus- ehk tarkuse- ja luuleraamatud (nt laulud ja õpetussõnad) 3) prohvetiraamatud (Jesaja, Jeremija jt) Uus Testament jaguneb neljaks 1) evangeeliumid (Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese) 2) ajalooline raamat (Apostlite teod) 3) õpetusraamatud (nt Pauluse, Peetruse kirjad) 4) prohvetiraamat (Johannese Ilmutus) Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piibel on religioosne ajalookäsitlus, sisaldades vormilt ja otstarbelt erinevaid tekste; vaimulikke laule, tavaproosat, rahvapärast jutustust, ülevat luulet, pilkelule, vanasõnu, allegooriat, tähendamissõnu. uue Testamendi õpetusraamatutes on kirju, kirjavormis jutlusi, teoloogilisi lühiuurimusi. Prohvetite raamatus võib leida ajakajalisi ettekuulutusi, aga ka värvikaid võrdluspilte
Piiblis on 66 raamatut ja jaguneb Uueks ja Vanaks Testamendiks, kusjuures Vana Testament on sama mis Tanach, kuid Uus Testament koosneb 27'st raamatust, seejuures 4-evangeeliumit (Matteus, Markus, Luuka ja Johannes) ehk rõõmusõnumit, 1 ajalooraamat (Apostlike tegude raamat milline oli esimene kogudus ja kuidas ristiusk levima hakkas), 21 kirja kogudustele (Paulus on suurim kirjutaja ei kuulunud otseste jüngrite hulka, kuid keda loetakse apostliks) ja 1 Johannese ilmutuse raamat ehk prohvetiraamat. Uus Testament on kirja pandud peamiselt kreeka keeles, suhtlus keeles ja on kirja pandud 1-2 saj pKr ja 4 sajandil kinnitati piibel lõplikult. Kristlased usuvad, et Uus Testament on lõplik ja sellele ei lisata enam mitte midagi on vaid Vana ja Uus Testament. -) Tõlkima hakati algselt juba kohe teisel sajandil ning esimest korda tõlgiti eesti keelde piibel 1739 aastal. * Õpetus: 1) Jumal on maailma looja ja ta on kõikvõimas; 2) Jeesus oli Jumala poeg
Kirjeldatatkse Jeesuse elu ja tegevusi. Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. 3 esimest sarnased ehk sünoptilised. Apostlite teod. 2. õpetusraamatud. Mille hulgas oluline apostel Pauluse kirjad (nt Pauluse kiri roomlastele; Pauluse 1. kiri korintlastele jne). Kiri oli kui kirjanduslik zanr. Paulus lubas kogudusse võtta ka mitte juute. Pauluse tegevus peale Jeesuse surma. 3. prohvetiraamat. Johannese ilmutuse raamat ehk apokalüpsis Piiblis on veel raamatuid, mida nim apokriivadeks, mis olid vahepeal Piiblist eemaldatud, kuna nad polnud ,,õiged", kuid pärast võeti tagasi. Filosoofilised probleemid Piiblis: 1. Tõe probleem. Mitte inimene ei püüdle tõe poole, vaid tõde tuleb inimese juurde läbi ilmutuse. 2. Väärtustamine. Väärtustatud hinge surematus; vagadus; jumala kartlikus. 3. Aja käsitlus
annaabi.ee 
