replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1)epigaamne-sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab 2) progaamne- sugu määratakse enne viljastumist 3)sügaamne- sugu määratakse viljastamise momendil -esineb enamilkul erisooristel isenditel -soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega ehk gonosoomidega 1905- soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb putukatel 1905- leiti putukatel et isastel esineb ühele X-kromosoomile lisaks veel sellega paaris olev väiksem kromosoom, mis nim. Y-kromosoomiks
pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (üks õlg teisest tunduvalt väiksem), submetatsentrilisi (üks õlg teisest väiksem), metatsentrilisi (õlad ühepikkused) ja telotsentrilisi (ühe õlaga) kromosoome. 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ- ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool kõrgematel organismidel määratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (X0 või XY), emane aga on homogameetne (XX). Lindudel, roomajatel ning kaladel ja liblikatel on heterogameetseks sugupooleks emased
lahknevad eri gameetidesse või spooridesse. 14.Sugukromosoomid ja soo määramine.Soo määramise tüübid,XX-XY,XX- XO,ZZ-ZW,ZZ-ZO SÜSTEEM Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (moodustab kaht tüüpi sperme - X0 või XY), emane aga on homogameetne (kõik munarakud sisaldavad X-kromosoomi -XX). Kuna X- ja Y - kromosoomidega spermide moodustumise tõenäosus on võrdne (50%), siis peab ka isas- ja emassugupoolega järglasi sündima võrdselt
Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19
ühelt vanemalt. Genoomis on mingi arv paarilisi (homoloogilisi) kromosoome (autosoome) ja üks paar sugukromosoome (gonosoome). Haploidne kromosoomistik, mis pärandatakse järglasele 17. Sugukromosoomid ja soo määramine. Soomääramise tüübid. XX-XY, XX-XO, ZZ-ZW, ZZ-ZO- süsteem. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. Esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega. XX, X0 – emastel rohutirtsudel on üks X kromosoom rohkem kui isastel. Emased on XX, isased on X0 (0 ehk kromosoom puudub). XX, XY – emased on XX (homogameedid), isased XY (heterogameedid). Y kromosoom on X kromosoomist eristatav.
1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gono- soomidega. 19
annaabi.ee 
