Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus Õhuke teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid ühendatatkse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel;
Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m Tuul domineerib (alaline koormus soodne, lumi soodne)
1, 2 Kaldkatus, katusekivid Puitkarkasssein 3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate Projekti seletuskirjas tuleb esitada, selgitada ja põhjendada: ehitise otstarve ja suurus, ruumide funktsionaalsed seosed, hoone plaaniline ja mahuline lahendus, arhitektuur-ehituslikud põhilahendused, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamist,
Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudroovitisele. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. 83 Erikujulised katusekivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi 84 42 Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist; Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega (7…10m) ja vaid hädavajalikud sisselõiked läbiviikude, kaldharjad ja neelude juures tuleb teha kohapeal. Plekipaanide pikijätke tuleb vältida (profiilpleki pikiülekate >200mm ja sileplekist kattel valtsjätk); Plekki ei tohi lõigata abrasiivlõikekettaga vaid tuleb kasutada plekikääre või elektrilist plekilõikurit. 85
● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). ● Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. ● Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. ● Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. Joonis 2.15 Katkenud vihmaveetoru korral satub välissein suure veekoormuse alla. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid
....................20 5 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID) 1.1. Üldandmed 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolev lähteülesanne on mõeldud kasutamiseks õppeaines ,,Teraskonstruktsioonid + projekt" (EHO393). Projektis tuleb allkirjeldatud detailsuses ära lahendada hoone terasest katusekonstruktsioon, mis koosneb talasüsteemi(de)st ning profiilplekist. Tulekahjuarvutus ei ole nõutav. 1.1.2. Lähteandmed (variant 48) Hoone otstarve: Kütmata laohoone Hoone asukoht: Tallinn (tasane horisontaalne maastik ilma taimkatteta Hoone pikkus: 5x7.1=35.5 (m) Hoone laius: 20 (m) Hoone kõrgus: 9.6 (m) (madalamas osas), 13.85 (m) (kõrgemas osas) Katusekalle: 12º Korruste arv: 1 Peatalad: Terasest I- või H-profiil Roovtalad: Terasest Katus: Profiilplekk
(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2. Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm 3. Soojustus jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega 4. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud?
Keraamilised katusekivid S-katusekivi Kahelaineline kivi Soontega kivi servades Tasapinnalise profiiliga kivi Munk-nunn katusekivi. Looduslikust materjalist katusekivi Kiltkivi. Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudvoodrile. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Erikujulised harjakivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega (7...10m) ja vaid hädavajalikud sisselõiked läbiviikude, kaldharjad ja neelude juures tuleb teha kohapeal. Plekipaanide pikijätke tuleb vältida (profiilpleki pikiülekate >200mm ja sileplekist kattel valtsjätk.). Lõigatakse plekikääride või spets lõikuriga mitte ketaslõikuriga. Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk.. Toodetakse terasplekist paksusega 0.45-0.5mm
Planeerimine: tehtavad tööd, aeg, vahendid, tööjõud, asukohad, liikumisteed. Vajalike ettevalmistustööde tegemine: märkimised, puude langetamised, liikumisteede ja laskesektorite puhastamine. Maakamara eemaldamine: tähtis on selle säilitamine ja piisavalt suure ruumi tekitamine pinnasele. Pinnasetööd: võimalusel teha ära kõik pinnasetööd, kuid mitte minna liiale. Äravoolu tagamine: kuivendustorud, kogumiskaevud. Kaevikute ja muude seinte ehitus: puidust, profiilplekist, valmiselementidest, kõigest, mis selleks võiks sobida. Katteosade ehitus: puidust, paneelidest, elementidest. Tihendustööd ja ventilatsiooni ehitus: sammal, kile, tõrvapapp, liivakotid. Pinnasetööd: pinnasega katmine, kividega katmine, sulatamine ümbruskonnaga. Viimistlustööd: lavatsid, uksed, ahjude kohad, katted, sektorid ja maskeerimine. Kaeviku asukoha valikul peab silmas pidama järgmisi nõudeid: ●● kaeviku ees olev ala peab olema hästi vaadeldav ja tule all hoitav vähe-
seisukord Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste (RT 59 – 1932, art. 495) kohaselt. Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. 47 Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk-katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Sademevee äravoolusüsteemi ülesanne on koguda katuselt vesi kokku ja juhtida see maapinnale hoonest eemale. Katkine sademeveesüsteem (torud, rennid) soodustab vee
annaabi.ee 
