arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid. Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne. Paternalistlikud maakohad- suured maavaldused on tähtsad ja/või dom põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees. Klientalistlikud maakohad- äärealad, kus dom põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus. Põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast; põllumaj ja toiduainete sektor: 15% Elitööstuse kogutoodangust ja 2,5% ELi SKTst; põllumaj ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 milj töökoha); EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas. Sotsialistliku põllumajanduse pärand
2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine. 4. Klientalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik produktivism (suures sõltuvuses toetustest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6) 1. Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: • Põllumajandus kasutab 42% EL-i maismaast; • Põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas; • EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas. 2. Sotsialistliku põllumajanduse pärand: • Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid;
KONKUREERIV Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugevad väikeettevõtluse AD ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne MAAKOHAD PATERNALIST Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib põllumajanduslik LIKUD suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees MAAKOHAD KLIENTALISTL Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures IKUD sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAKOHAD PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: põhilised kontrollarvud (suurusjärgud). põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast põllumajanduse ja toiduainete sektor: 15% EL-i tööstuse kogutoodangust ja 2,5% EL-i SKTst põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt
põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne PATERNALISTLIK o Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib UD MAAKOHAD põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees KLIENTALISTLIKU o Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik D MAAKOHAD produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAMAJANDUS (L 6). Maamajanduse tüübid o Põllumajanduslikud (25%) o Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%) o Tööstuslikud (23%) o Avalikust sektorist sõltuv (11%) o Teenindus-kesksed (14%) o Muud (20%) Maamajanduse geograafiline eristumine o Keskus perifeeria suund (linn ääremaa)
Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond, mille tagatise sektsioon rahastab ÜPP toetuste mehhanisme. Väidetakse, et nende kahe sektsiooni eristamine on muutunud keerukamaks, kuna vajadus maaelu arendamiseks ning keskkonnaalased probleemid on mõlemad kasvanud. Kuna maaelu arendamise meetmete ulatus on laienenud, ei ole see siiski vabanenud oma algsest mõttest toetada põllumajandustegevust. Põllumajanduses on mõiste produktivism, mis tähendab: 1. Tehnoloogiad asendavad inimese,produktiivsus tõuseb 2. Loomakasvatusega seotud tegevusi mõjutavad agro-industriaalsed süsteemid 3. Tootmine muutub konsentreeritumaks ning spetsialiseeritumaks 1980. aastate keskpaigas avastati, et põllumehi on rohkem, kui vaja oleks. Seetõttu laiendati maakasutuse definitsiooni. Maast sai mitmekülgne ning konkurentsivõimeline paik. See rõhumuudatus on olnud ÜPP reformi kultuurilis-poliitiliseks kontekstiks
innovatsioon 2. varajased kohanejad 3. varajane enamik 4. Hiline enamik 5.uimerdajad Innovatsioonide difusiooni (uuenduste levingu) teooria : 1. Uuendus omandatakse ennekõike keskuses, erinevus keskuse ja ääremaa vahel on suur 2. difusiooni staadium- uuendus levib ääremaale ja erinevus keskusega väheneb 3. uuendus on levinud üsna võrdselt üle kogu piirkonna 4. täite osa- uuendus võetakse kasutusele veel kohtades, kus seda pole tehtud nö täidetakse augud. Post-produktivism: Miks inimene kuskil elab? Keskkond vs. karjäär Loov klass (Florida) Rahakad ja nõudlikud Suve- / teise kodu majandus? Mood või ürgne vajadus Linnade valgumine maale Toidutootmise rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents Riiklike põllumajandustoetuste kahandamine; Toidutootmise kahanemine; Kasvavad kvaliteedinõuded; Keskkonnanõuete karmistamine põllumajanduses;
annaabi.ee 
