Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes
kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud taanduvad. (1). 10. Mida tähendab haiguse etioloogia? Õpetus haiguste põhjustest või konkreetse haiguse põhjustest. Patogenees? Haiguse tekkemehhanism (areng/kulg). (2). 11. Haiguse rekonvalestsents periood tähendab, et haigusnähud taanduvad, toimub tervistumine ja paranemine. (paranemisperiood). (1). 12. Kliendi hambad on saneeritud, tähendab, et on ravitud (1). 13. Restitutsioon ehk tervistumine (1)
Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17. Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21. Haiguse kulu 4 etappi: 1) Latents- e. Peiteperiood 2) Prodromaal- e. Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24
adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; (2) Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; (3) Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime (4) Antifagotsütootiline toime (5) Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus (6) Antibiootikumresistentsuse kujunemine. Infektsioonhaiguse dünaamika. Mikroobi sissetungimine; Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema); Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused); Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt); Paranemise periood. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. Antibiootikumprofülaktika. Näidustused: (1)Ohtliku infektsioonihaige kontaktsed (difteeria, meningokokk meningiit); (2) Kirurgilise
Silmapõhja muutusi hüpertensiooni korral esineb küllalt sageli (75 -89-96 %)82 % haigetest on kahjustatud nii reetina kui ka aju arterid. Õigeaegne silmapõhja uurimine hüpertensioonihaigetel aitab ära hoida tõsiste silmakomplikatsioonide tekkimise ning otstarbekalt ravida arteriaalse hüpertensiooniga haiget . Südamelihase infarkti sümptomid.Kuidas toimida infarkti kahtlusel? Osadel haigetel eelneb prodromaalperiood ebastabiilse stenokardia näol (preinfarktne sündroom). Võib eelneda ka tavalisest suurem väsimus. 50% inimestest varasemaid sümptomeid kas pole olnud või ta ei ole pööranud neile tähelepanu. VALU – stenokardiat meenutav valu, aga tugevam, raskesti talutav. Iseloomult pigistav, rõhuv, kõrvetav/põletav. Kestab üle 30 minuti. Ei allu nitroglütseriinile, kuid allub narkootikumidele. Valu ei möödu puhkeolekus. Valu ei teki mitte ainult füüsilisel pingutusel,
g katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor h negatiivsed sümptomid: hüpo/apaatia, kõnevaegus , emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sots. Aktiivsuse alanemine, huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine, sotsiaalne isoleerumine. Diagnostilised kriteeriumid: vähemalt 1 grupist a-d , vähemalt 2 grupist e-h, vähemalt kuu aega Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon Kulu tüübid: *püsikululine *Episoodiline süveneva defektiga *episoodiline stabiilse defektiga *Episoodiline remiteeruv *Osaline remissioon *Täielik remissioon *Jälgimisperiood vähem kui aasta Alavormid: paranoidne, hebefreenne, katatoonne, diferentseerumata, residuaalne, lihtne, muu skisofreenia
rakukahjustust. Patogenees. Marutõbi levib tavaliselt süljega, saadakse marutõbise looma hammustusega. Ei ole väga tsütolüütiline, ilmselt jääb rakuga seotuks. Replitseerub hammustuskohal lihases minimaalsete sümptomitega / sümptomiteta (inkubatsioonifaas). Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi, sillatuumad, cerebellumi Purkinje rakud) põhjustab klassikalisi sümptomeid, koomat, surma (neuroloogiline faas). Ajust dissemineerub viirus aferentseid neuroneid pidi tihedalt innerveeritud piirkondadesse – pea- ja kaelanahka, süljenäärmetesse, korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad
· Ülekande alusel 1. Fekaal-oraalne 2. Piisk, tolmnakkus 3. Otsene kontakst 4. Iatrogeene · Reservuaar · Infektsiooni tekitajate ja tekke järgi -Mono ja segainfektsioonid -Sekundaarne reinfektsioon · Leviku intensiivsus -Sporaadiline, epideemia Infektsioonhaiguse dünaamika · Mikroobi sissetungimine · Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse:
jmt - Neuropsühholoogiliselt hinnatuna kognitiivsete funktsioonide häirumine uuringud on leidnud, et skisofreenia diagnoosiga patsientide neuropsühholoogiline profiil võib olla heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne
annaabi.ee 
