teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Nt ma tean, et olen armunud, sest olen lugenud romaane ja tean, kuidas seda tunnet nimetada. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus.
on. Lugu loob - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Eelduseks on ajataju
teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Nt ma tean, et olen armunud, sest olen lugenud romaane ja tean, kuidas seda tunnet nimetada. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus.
lugude vahendamise dünaamika (suul. kultuurilt trükikunstile, raamatult kinole ja televisioonile) > üldise kultuuridünaamika oluline osa Korrastav vs vastandav. Lugudes saab läbi mängida alternatiivse valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorraldusele, kultuuri & ühiskonda kritiseerida Väljamõeldud maailma turvalised raamid, kus `ei juhtu tegelikult midagi' Lood nii kinnistavad kultuuri dom. Vorme kui problematiseerivad neid Kas lood (nt romaanid) võivad olla suurte ühiskondlik-kultuuriliste murrangute vallandajaks? (Walter Scott & Ameerika kodusõda) Lood ja kordus Millest tuleb vajadus `samade lugude' järgi üha uuesti ja uuesti? Nt. miks lapsed tahavad, et neile loetakse üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu? Lugude korrastav toime Narratiiv loob tähendust, kordus kinnistab, loob turvatunnet Rütmilisest struktuurist saadav nauding > vrdl. korduse funktsioon luules
lugude vahendamise dünaamika (suul. kultuurilt trükikunstile, raamatult kinole ja televisioonile) > üldise kultuuridünaamika oluline osa Korrastav vs vastandav. Lugudes saab läbi mängida alternatiivse valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorraldusele, kultuuri & ühiskonda kritiseerida Väljamõeldud maailma turvalised raamid, kus ‘ei juhtu tegelikult midagi’ Lood nii kinnistavad kultuuri dom. Vorme kui problematiseerivad neid Kas lood (nt romaanid) võivad olla suurte ühiskondlik-kultuuriliste murrangute vallandajaks? (Walter Scott & Ameerika kodusõda) Lood ja kordus Millest tuleb vajadus ‘samade lugude’ järgi üha uuesti ja uuesti? Nt. miks lapsed tahavad, et neile loetakse üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu? Lugude korrastav toime Narratiiv loob tähendust, kordus kinnistab, loob turvatunnet Rütmilisest struktuurist saadav nauding > vrdl. korduse funktsioon luules
inglise ühiskonna indiviidi positsiooni mõjutanud ja mõjutamas tema sotsiaalne päritolu. Teiseks impeeriumi koloniaalne pärand, mis on ühiskonnas siia maani selgelt näha. Birminghami koolkonna teooria on kõige enam mõjutatud kaasaegse kultuuri uurimuskeskuse teise direktori Steward Hall'i tööde läbi ning võlgneb palju varasemate briti teiste Marksistliku taustaga teoreetikutele. Nii Hall kui tema eelkäijad problematiseerivad suuresti traditsioonilist inglise kultuurivaadet, mis jagab inimesed sotsiaalse päritolu järgi gruppideks, kultuuri madalaks ja kõrgeks ning väidavad et praegusel ajal ei ole selline jaotus relevantne. Ei ole võimalik väita, et töölisklassil on oma kitsas maailmavaade, mis on keskklassist täiesti eristuv. Või et keskklassi harrastused või harjumused oleksid kõrgemad töölisklassi omast. · kõrge ja madala kultuuri ning keksja töölisklassi vastandus on kadunud.
annaabi.ee 
